Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 13. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hilmarsdottir rääkis Pärnu Juhtimiskonverentsil, et loodusjõud ei tekita vaid katastroofe, vaid neist on ka kasu: nii saab aasta läbi ujuda soojades laguunides, geisrites ja jõgedes, vulkaanilist tegevust saab ära kaustada geotermaalenergia tootmisel, Islandi laavamaastik on väga kena ning loodus inspireerib selle saare elanikke.

Hilmarsdottiri sõnul pole saarel relvi ega sõjaväge. “Ainus rünnak, milleks me valmis oleme, on looduslik,” rääkis ta. Nii on igas külas olemas vabatahtlikest koosnev päästemeeskond.

Peale 2010. aastal toimunud Eyjafjallajökulli vulkaani purset valitses hommikul väljas haudvaikus nagu peale maailma lõppu,” meenutas Hilmarsdottir katastroofijärgset aega. Mõni aeg hiljem muutus päev ööks – väljas läks õhus oleva vulkaanilise tuha tõttu pimedaks. Veel nädalaid oli kõik kaetud tuhakihiga ja ka kuid hiljem oli siin-seal tuhka näha.

“Ent peagi kasvasid uued ja varasemast ilusamad lilled ning taimed, tuhk on väga toitaineterikas. Seega olgem õnnelikud ja ärgem muretsegem,” sõnas ta. “Elus on vaja raskusi ja väljakutseid, et testida oma julgust ja südikust,” usub Hilmarsdottir. Lisades, et kui ta peaks valima, kelle jõule alluda, kas loodusjõudude omale või teise inimese tahtmistele, valiks ta kahtlemata esimese.

“Me kõik allume loodusjõududele, ent on olemas ka jõud, mida keegi murda ei saa – meie endi tugevus,” rääkis Islandi talupidaja sel aastal võimuteemadele  keskenduval konverentsil.