Eesti Reumaliidu juhatuse esimehe Ingrid Põldemaa hinnangul on suurim levinud eksiarvamus see, nagu oleksid luu- ja lihaskonna vaevused vanainimeste haigus. “Need puudutavad kõige enam just tööealisi inimesi, kes on meie sotsiaalsüsteemile ja kogu riigile olulised maksumaksjad,” selgitas Põldemaa. “Luu- ja lihaskonna vaevused võivad rünnata isegi väikesi lapsi, näiteks haigestub igal aastal liigesepõletikesse ligi 200 last.”
Täna esitletud Work Foundationi uuringu “Töövõimeline Eesti?” koostamist juhtinud Ksenia Zheltoukhova sõnul vähendavad luu- ja lihaskonna vaevused tuhandete Eesti inimeste töövõimet ning panust maksumaksjana.
“Aastal 2009 oli pikaajaliste käe-, jala-, selja- või kaelaprobleemide tõttu töövõime piiratud 59%-l 15–64-aastastest töötajatest,” loetles ta tagajärgi.
Mullu registreeriti tema sõnul tööealise elanikkonna seas enam kui 95 000 luu- ja lihaskonna vaevuste juhtumit, millest tingitud otsesed kulud ulatuvad peaaegu 400 miljoni euroni. "2008. aastal maksti Eestis haigustest tingitud ajutise töövõimetuse hüvitist ühtekokku 6,4 miljoni tööpäeva eest, kusjuures luu- ja lihaskonna vaevuste osakaal on siin hinnanguliselt 16%. Erinevate hinnangute kohaselt moodustavad ajutise töövõimetuse kulud 6–15% Eesti sisemajanduse kogutoodangust," lisas ta.
Uuringu andmetel on luu- ja lihaskonna vaevused töövõimetuse ja puude põhjusena kolmandal kohal südame- ja veresoonkonna probleemide ning vähi järel.