5. detsember 2011
Jaga lugu:

Haigestunud inimese koht ei ole tööl

Sügisel võimendub oht jääda haigeks mitte üksnes enda tervisekäitumise tulemusena, vaid kakokkupuutest haigestunud inimestega. Üks tõenäolisi nakkuskoldeid on töökoht. Seetõttu on oluline, et haigestunud kolleeg raviks end kodus, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Nii terve mõistuse kui ka uuringute põhjal võib kinnitada, et kui haigestunud töötaja ravib end kodus, siis võidavad sellest kõik – haigestunud töötaja ise, kaastöötajad

ja ka ettevõtte majandustulemused. Seaduse kohaselt esimesed kolm päeva

haigestunu haigushüvitist ei saa. 4.–8. päeva eest tasub tööandja ning sealt edasi

maksab haigekassa. Need kolm esimest päeva heidutavad paljusid töötajaid –

sissetulekute vähenemise hirmus ei võeta haiguslehte ning käiakse haigena

tööl edasi.

Enamik inimesi hindab haiguse tõsidust ja nakkusohtlikkust ebaadekvaatselt.

Töötajatel on arusaam, et viirushaigus on mööduv ning enamasti kerge iseloomuga – allub võrdlemisi kiiresti ravile – ning samahästi võiks ju tööl käia ja end lihtsalt ravimitega turgutada. Selline suhtumine on ohtlik nii haigele endale kui ka tema kolleegidele.

Kui sellest, et kaastöötajate või tööandja tervise peale ei suuda töötaja esimese

asjana mõelda, on lihtne aru saada, siis seda, miks iseenda vastu nii hooletu ollakse, on raskem mõista. Lihtne oletus on, et töölkäimine ja mõte jooksva kuu töötasust on käegakatsutavam kui võimalikud haigustüsistused.

Samuti on käegakatsutav ravimite ostmise alternatiivkulu – mida kõike me saame selle raha eest osta, mille jätame kulutamata enda ravimisele.

Inimese mõttekäigud võivad põhjustada ka teisi väärhinnanguid. Erinevate

psühholoogiliste- psühhiaatriliste probleemide tõttu võib osutuda raskeks

endale tunnistada (seetõttu puudub ka motiiv ja suutlikkus seda tööandjale põhjendada), et inimene vajab täieliku töövõime ja tootlikkuse taastumiseks veidi

pikemalt puhkust ning aega haiguslehel olemiseks.

Lihtsam on seda tunnistada siis, kui haigusega kaasnevad nähud, mida on

füüsiliselt intensiivsem ja vahetum tunda – kopsupõletik, südame rütmihäire,

bronhiit, ka depressioon, ärevushäired. Nakkusohtlik inimene on tõepoolest

justkui improviseeritud lõhkeseadeldis – ebasoodsate tingimuste kokkulangemisel võib üks haigestunud, ent tööl käiv kolleeg detsimeerida kogu töötajaskonda.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik

 

Autor: Urve Vilk, Toomas Põld

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Laura Tahk
Laura TahkSekretar.ee toimetajaTel: 53 444 071laura@sekretar.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee