9. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Külmetus tabab täiskasvanuid keskmiselt 1-2 korda aastas. Sageli on tegemist viirusinfektsiooniga, mis levib kergesti, eriti esimeste haiguspäevade ajal.Viirus levib eelkõige köha, aevastuste ning otsekontakti kaudu. Tavalised sümptomid on kinnine nina, nohu, kurguvalu, ärritav köha ning peavalu.

Vältimaks enda nakatamist ning teiste nakatumist on kõige parem aevastada küünarõndlasse. Pärast aevastust jäävad viirust sisaldavad piisad õhku umbes kahekümneks minutiks. Soovitav on külmetuste ajal vältida kehakontakti, kallistamist, põsesuudlust. Pese käsi sageli vee ja seebiga või desinfitseeri neid.

Kui tunned end väsinuna, jõuetuna, kurk on valus ning pea tuikab, siis jää parem koju ning võta rahulikult. Puhkus ja uni on parimad ravimid külmetushaiguste vastu.

Et mitte haigeks jääda, on soovitav nautida elu täiel rinnal, sest elurõõmsad inimesed haigestuvad harvem. Tehes mõõdukuse piires asju, mis pakuvad sulle rõõmu, püsib ka immuunsussüsteem tugev.

Stress nõrgendab immuunsussüsteemi ning teeb meid viiruste ja pisikute osas vastuvõtlikumaks. Sageli tekib haigus just pärast pingelist perioodi.

Kui toituda tervislikult, siis ei ole igapäevaselt vitamiine ja antioksüdante vaja lisaks manustada. Kui haigusepisik on juba organismis, siis tuleb ennast rahulikult ravida ning - mis peamine - puhata. Igapäevaste tegevustega normaalses mahus jätkamine üksnes pikendab raviperioodi.

Palaviku möödudes võib värskes õhus rahulikult jalutada, kuid liikumiskiirus ei tohi pulssi kõrgeks ajada.

Sanna Edhin, immunoloog ja terviseraamatute autor, soovitab süüa tervislikult ning tarbida toidulisandeid. See tugevdab immuunsussüsteemi ning tagab tõhusama kaitse viiruste eest. Õnneretseptorid ja külmetusviirus mõjutavad sama piirkonda ajus. Olles kogu aeg rõõmus, vähendad ka haigestumise riski. Külmetushaigute vältimiseks ning vähendamiseks tarbi:

• C-vitamiini: Hädavajalik infektsioonivastupanu seisukohalt ning mõjub põletikuvastaselt. Tarbida 1-2 grammi päevas.

• D-vitamiin: Oluline tugeva ning toimiva immuunsussüsteemi tekkimiseks. Päikesevalguses toodab keha ise D-vitamiini, seetõtu on oluline viibida palju väljas (vähemalt 15-30 minutit päevas). Lisandina võta kaks korda päevas 400 IUd (mikrogrammi).

• Tsink: Hävitab edukalt viirused. Vajalik nii haavade raviks kui ka antikehade moodustamiseks. Päevane annus 20- 40 mg.

• Omega 3-rasvhapped: Tugevdab limaskesta ning on üldiselt põletikuvastane. Söö rasvast kala nagu heeringas või lõhe. Alternatiiv 1-2 tl külmpressitud linaseemneõli või omega-3-kapsleid iga päev.

• Küüslauk: Kõige tugevama antioksüdantilise ja viirusevastase toimega köögivili.

• Taruvaik: Sisaldab palju antibakteriaalseid aineid.

Autor: Urve Vilk, Kaaluabi. ee