21. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kell on kolm pärastlõunal ning lõunasöögist on juba mitu tundi möödas, kuid õhtusöögini on veel küllaldaselt aega. Raske on keskenduda ning sa ei leia vajalikke asju üles. Tuleb tuttav ette? Kas said aru, et tegelikult hüüab sinu keha vahepala järele? Nimelt on meie aju natuke pirtsakas, vajades kogu aeg energiat, mida saame kõige paremini regulaarselt toitudes: hommikusöök, lõuna, õhtusöök ning nende vahele tervislikud vahepalad - selline rütm aitab ajul end hästi tunda.

Ajakirjanik Marianne Lessliel tekkis lühimäluga probleeme ning seetõttu hakkas ta uurima, kuidas meie aju tegelikult töötab. Tulemusest tuleb välja, millist toitu meie aju kõige meelsamini sooviks. Soovide tipus on rasvane kala, taimsed õlid ning pähklid. Nende toitude söömine suurendab müeliini ehk meie kehale spetsiifilise rasva osakaalu. Müeliin ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid, toimides justkui isolatsioonikiht, mis aitab närviimpulssidel kiiremini liikuda.

Aju peamiseks energiaallikas on süsivesikud, mis muudetakse seedimisprotsessi käigus glükoosiks ehk suhkruks. Glükoos varustab aju energiaga, mis aitab meil selgelt mõelda. Pärast sööki inimese mälu paraneb, sest hippokampus ehk see aju osa, kus asub mälufunktsioon, täidetakse glükoosiga. Kui mingi ülesande kallal korralikult ajusid ragistada, saab glükoos kiiresti otsa, sest seda ei ole võimalik tagavaraks talletada, seepärast ongi vaja peagi taas süüa.

Oluline on aga süsivesikute puhul teha õige valik: magusast saadud süsivesikud töödab keha küll kiiresti energiaks, kuid need on heaks lahenduseks üksnes juhul, kui soovitakse kohest reaktsiooni. Samal ajal käivitavad kiired süsivesikud aga jo-jo efekti, sest veresuhkru tase langeb sama kiiresti. Tekib nõiaring, millest on raske välja pääseda, sest kui tunned end veresuhkru taseme kiire languse järel taas väsinuna, oled sunnitud energiahulka tõstma. Tarbides aeglaseid süsivesikuid, mida leidub täisteratoodetes, aedviljades ning kaunviljades, võtab kehal nende lagundamine glükoosiks kauem aega, andes nii ühtlase energiakoguse pikema aja vältel, mis muudab ka mälu stabiilsemaks.

Tõendiks, et „mäletamist soodustav toit“ on tõesti olemas, on Lundi ülikoolis läbi viidud uuring, kus uuriti 44 tervet, kuid ülekaalulist inimest vanuses 50–75 aastat. Osalistele anti söögiks aeglaseid süsivesikuid, kiudaineid, mustikaid, rasvast kala, kaneeli, mandleid, sojavalku ning veiniäädikat. Lisaks kolesterooli vähenemisele 33 protsendi võrra, vähenesid vererasvad 14 protsenti, vererõhk 8 protsenti ning paranesid ka mälufunktsioonid, nagu keskendusmisvõime, tähelepanuvõime ning õppimisvõime ja seda vaid nelja nädalaga!

Seega asu kohe oma külmkappi revideerima, enne kui jutt meelest läheb!

Toit, mis aju tööd parandab:

1. Söö korralik hommikusöök!

Kui jätad hommikusöögi vahele, on tulemused kehvemad. Kui vaadelda õppimisvõimet, siis laste seas tehtud uuringud on näidanud, et madala glükeemilise indeksiga toidud (näiteks kaerahelbed) on aidanud parimaid tulemusi saavutada.

2. Lisa kolme põhilise söögikorra vahele ka vahepala.

Vahepala võiks sisaldada aeglaseid süsivesikuid, nagu täisteraleib, katteks juust ning kõrvale klaas mahla või mõni puuvili. Selline menüü suurendab aju kognitiivset suutlikust juba 15 minutit pärast söömist ning parandab ühtlasi tähelepanuvõimet.

3. Väldi küllastatud loomset rasva.

Kõrge rasvasisaldusega toidud tekitavad stressi ning halvendavad omakorda mälu.

4. Söö puuvilju ja aedvilju.

Köögiviljad sisaldavad lisaks vitamiinidele ja rauale ka kaaliumi, ainet, mida aju kogu aeg vajab, et stimuleerida signaalide edastamist närvirakkude vahel. Kaaliumi leidub apelsinides, aprikoosis, banaanis, kartulis, tomatis ning kaunviljades.

5. Joo rohelist teed ja kohvi.

Kuni kolm tassi kohvi või rohelist teed päevas muudab aju erksamaks ning stimuleerib õppimis- ja keskendumisvõimet, parandades ühtlasi mõtlemisteravust.

6. Söö rahus ja vaikuses.

Sellega peaksid rahuldama nii aju kui ka iseenda vajadusi, sest vaikus aitab täiskõhutunnet tekitavatel hormoonidel vabaneda.

7. Söö kindlatel kellaaegadel.

Kord ja regulaarsus on ajule kui pehme pai.

Autor: Urve Vilk, Kaaluabi. ee