Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 11. jaanuar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tasuta proovitöö poolt ja vastu

Kui suures mahus tasub tööle kandideerivalt inimeselt tasuta proovitöö tegemist nõuda? Kas kandideerijate hirm, et proovitööd võidakse ära kasutada tasuta töö eesmärgil, on linnalegend? 

Kirjastuse Tänapäev toimetaja Mihkel Mõisnik ütleb, et juba töö iseloomu tõttu ei saa kirjastus endale tasuta proovitööde kasutamist lubada. “Žanr ei võimalda,” kummutab ta sellise võimaluse. Raamat on selleks liiga mahukas materjal.

Kandideerijatele teha antava proovitöö pikkus on kuni kümme lehekülge ning selle tõlkimiseks kuluv aeg sõltub tegija professionaalsusest. “Tekst, mis tõlkida antakse, pole muidugi kõige lihtsam, vaid sisaldab keerulisi osi, et kõik hakkama ei saaks.” Proovitöö on ühtlasi osa materjalist, mida väljavalitu hiljem kasutada saab ning mille eest talle ka tasu makstakse.

Laiali jagatakse üks ja sama osa raamatust, et tehtud töid oleks võimalik võrrelda ja näha, kuidas eri tõlkijad ühe ja sama osaga hakkama on saanud. Proovijaid pole sugugi nii palju, et nende töödest tõsiselt võetava osa raamatust kokku saaks.

See, et tellitakse palju ja pikki proovitöid, mille põhjal saaks raamatu tasuta kokku panna, on Mõisniku sõnul linnalegend. “Kui oleme tõlkijast keeldunud, siis on tema tehtud töö olnud kehv. Kehva tööd me lihtsalt ei taha.”

Üldjuhul töid ei retsenseerita ega tagastata, aga Mõisniku sõnul on rusikareegel, et kõige rohkem uurivad vigade ja tagasilükkamiste põhjuste kohta kõige kehvemat tööd teinud inimesed ning sageli pole just nemad rahul ka eitava otsusega.

 

 

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700