9. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuntumaid personalijuhtimise gurusid Dave Ulrich on rõhutanud talendijuhtimise olulisust ning leiab, et tänapäeva juhtide tähtsaim ülesanne on oskus inimestega suhelda ning võimaldada neile vajalikud vahendid, et nad tahaksid töötada kogu võimekuse ulatuses. See ei sisalda tingimata ainult suurt palganumbrit, vaid pigem töötajate vajaduste tajumist ja seda, et töötajad ise mõistaksid oma väljundi olulisust organisatsioonis.

Tema sõnul ei ole väärtuse määratlejaks mitte see, kes seda pakub, vaid see, kes

seda vastu võtab. Facebooki asutaja Mark Zuckerberg on öelnud New York Timesile, et ostab ära IT-firma hinnaga, mis teeb ühe töötaja hinnaks neli miljonit dollarit. Ta põhjendab seda: “Need inimesed ongi sada korda paremad – üks hea insener ongi väärt sada tavalist! Aga kuidas seda talenti kogu raha eest rakendada?”

Maailmakuulus ärimees-miljardär Richard Branson, kes enda sõnul pole kunagi lugenud ühtki raamatut personalijuhtimisest, on võtnud oma Virgini-konglomeraadi poliitika kokku: “Meie läbiv põhimõte on järgmine: anna inimestele vahendid, mida nad vajavad; arenda mingi raamistik, mille sees töötada ja lase neil asuda asja kallale ning teha, mida vaja.” Bransoni sõnul tulevad inimestelt ideed ainult juhul, kui sa lased neil rääkida.

Talendid saavad toimida ainult siis, kui organisatsioon seda soosib – selleks

pööratakse tähelepanu paindlikkuse arendamiseks organisatsiooni eri osade

vahel. Personalijuhtidele tähendab see, et nende töö hõlmab üha enam valdkondi.

Challenger, Gray & Christmas on USA üks suurematest ja mainekamatest

kõrgkvalifitseeritud inimvaraga tegelev ettevõte. Selle juht John A. Challenger

on nagu Ulrich rõhutanud personalijuhi rolli vahendajana juhtmooduli ja töötajate vahel, kuid ta on ka välja toonud uue ajastu oskused, mida personalijuht peaks oskama: planeerimisoskus, strateegiline lähenemine, firmapoliitika täielik mõistmine ja pädevus osaleda vajadusel otsustusprotsessides.

21. sajandil ei saa enam rääkida organisatsioonidest vanal kujul – on üks maja

ja on inimesed, kes seal koos päevast päeva ühise eesmärgi nimel töötavad.

Infotehnoloogia ajastul ja teenustepõhise ühiskonna arenedes on üha sagedasem see, et ülesandeid delegeeritakse allhanke osutajatele – olgu selleks siis raamatupidaja või graafiline disainer.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Autor: Urve Vilk, Vootele Päi