Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 6. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pooled eestlased suudavad ujuda vaid 25 meetrit
Täisealisest Eesti elanikkonnast pooled ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda vaid kuni 25 meetrit, teatas päästeamet.
Seetõttu alustas amet veeohutuskampaaniat "Ära lase purjus sõpra vette!", mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine. Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, kinnitas päästeamet.
Möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema.
Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ka väga hea ujumisoskusega inimesele.
"Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks," leiab päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.
Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal. Üle-eelmisel aastal uppus Eestis 97 ja mullu 55 inimest.
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!