· dokumentide säilitamine ettenähtud säilitustähtaja jooksul
· dokumentidele intellektuaalse ja füüsilise juurdepääsu tagamine kogu nende säilitamise ajal.
Arhiivi korrastamisel kasutatakse hierarhilist struktuuri, mille peamised korrastustasandid on:
· arhiiv
· sari
· säilik.
Korrastustasandite ja nende alltasandite kasutamine arhiivi korrastamisel peab olema optimaalne. Erinevate korrastustasandite kasutamine aitab säilitada arhivaalide seoseid, võimaldab jälgida nende loomise konteksti ning lihtsustab nende kasutamist.
Asutuse arhiivi korrastamisel lähtutakse asutuse dokumentide loetelust. Selle järgi koostatakse arhiiviskeem, mis määrab kindlaks arhivaalide:
· liigitamise korrastusüksusteks
Enamasti dokumentide loetelu sarjade liigituse kohaselt;
· liigitus peab olema ammendav ja üksteist välistav.
· korrastusüksuste nimetused ja järjestuse
Järjestus peab olema loogiline.
· korrastusüksuste tähistamise
Tähistus peab olema järjekindel ja arusaadav, kooskõlas dokumentide loetelus kasutatava tähistussüsteemiga. Vajaduse korral lisatakse alltasandeid ja täpsustatakse pealkirju. Arhiiviskeem võib ette näha arhiivi esialgsest korrast erineva korrastuse, kui:
· esialgset korda ei saa kindlaks teha
· esialgne kord ei võimalda arhivaalide järjekindlat liigitust ellu viia.
Arhiivi korrastamise kohta loe lähemalt Äripäeva „Juhiabi käsiraamatust“.
Autor: Hille Oidema, Urve Vilk