Eesti Disainikeskuse juhataja Jane Oblika sõnul on teadlikud loomeettevõtted intellektuaalomandi küsimused fikseerinud töölepingus ja need punktid lepingu sõlmimisel töötajaga koos ka läbi vaadanud.
“Disainerid, kes töötavad disainibüroodes, üldjuhul teavad, et ei saa tööde eest, mida büroos teevad, mujalt raha küsida,” sõnas ta.
Küll aga on juhtumeid, kus töölt lahkunud disainer presenteerib varasemaid töid kui enda omasid, otsides nende abil uusi kliente. “Sel juhul tekib probleem, sest tööd ei kuulu talle. Ta peab märkima, kelle omad need on,” selgitas Oblikas.
“Aga üldiselt võib öelda, et teadlikkus on disainiettevõtetes üsna hea,” lisas ta. “Kõiki lahendusi, mida sa ettevõtte palgal olles ja tellija jaoks teed, ei saa pakkuda kellelegi teisele, nii et piir on üsna selge,” sõnas Oblikas. Ka tellijad on tema sõnul suhteliselt teadlikud ning autoriõiguste temaatika on enamasti selgeks tehtud juba enne lepingu sõlmimist. Töötasu, mis agentuurile makstakse, sisaldab enamasti ka õigust autorsusele.
Eesti ühe suurema mööblitootja Bellus Furnitur OÜ osaniku Rolf Kristian Relanderi sõnul on ettevõtte palgal Soome ja Rootsi disainerid, kes teavad intellektuaalomandiga seotud reegleid hästi. “Seal on kõik kursis, kuidas asi käib. Selle teemaga on pikka aega kokku puututud ja teadlikkus on suur,” sõnas ta.