28. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Trenn kaitseb külmetuse eest

Viiruste hooaeg on alanud. Kui soovid haigestumisest hoiduda, on soovitav järgida kolmest komponendist - liikumine, uni ning C-vitamiin - koosnevat taktikat.

Need kolm komponenti hoiavad vähemalt nohu eemal, näitab Rootsis Karolinska Instituudis tehtud uurimus.

Hingamisteede infektsioonid, nagu külmetus ja gripp, on meie laiuskraadil peamised haiguslehele jäämise ning arsti külastamise põhjused. Sellest hoolimata ei ole enamikel meist piisavalt teadmisi, kuidas vastuvõtlikkust infektsioonidesse haigestumisse vähendada.

Immuunsussüsteemi mõjutab füüsiline aktiivus, stress, uni ja toitumine. Karolinska Instituudis kaitstud doktoritöö raames uuriti füüsilise aktiivsuse mõju külmetusse ja grippi haigestumisele.

Uuringus osales 1500 inimest, keda järgiti 15 nädala jooksul. Võrreldes madala füüsilise aktiivsusega inimestega, oli füüsiliselt aktiivsetel uuringu ajal 18 protsenti vähem külmetushaigusi.

Analüüsides füüsilise aktiivsuse ning pikaajalise stressi suhet, leidsid teadlased, et kui inimesel oli pikajalise stressi tase kõrge, kuid nad olid füüsiliselt aktiivsed, vähendavad nad riski haigestuda külmetushaigustesse, võrreldes nendega, kelle stressi tase oli sama kõrge, kuid füüsiline aktiivsus väga madal. See vahe oli selgelt eristatav just meeste puhul.

Istuva tööga inimesed, kes soovivad jõuda füüsilise aktiivsuse tasemeni, mis vähendaks külmetushaigustesse haigestumise riski, peaksid olema füüsiliselt väga aktiivsed tund aega päevas, sõites näiteks tööle rattaga, käies jõusaalis, jooksmas, millele lisandub mõõdukas füüsiline aktiivsus täiendavalt 3 tundi päevas, näiteks koeraga jalutamine, kodutööde tegemine, aktiivne mäng lapsega.

Tehes nädals 40 tundi rasket füüsilist tööd, jõuab samuti tasemeni, mis oleks vajalik külmetushaigustesse haigestumise riski vähendamiseks.

Oluline on ka C-vitamiini osa, kuid tarvis ei ole tarbida toidulisandeid, vaid kaitsvat mõju omava C-vitamiini hulk, mis jääb 200 milligrammi piiresse, peaks tulema igapäevasest toidust. C-vitamiini on rikkalikult kibuvitstes, tšillipipras, papaias, paprikas, Brüsseli kapsas, brokolis, lillkapsas, maasikates, apelsinis, sidrunis ja füüsalites.

 

 

 

 

Autor: Tiive Murdoja, Kirjutab www.kaaluabi.ee

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700