17. detsember 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas oma lapsele ilus tulevik kinkida

Selle asemel, et juurelda, kas meie laps ikka kuulub väheste valitud "andekate" hulka, peaksid vanemad lihtsalt uskuma oma laste arengupotentsiaali.

Ilma vanemate usuta ei ole silmapaistvate saavutusteni jõudmine kaugeltki tõenäoline, ütleb David Shenk Äripäeva kirjastuse uusimas raamatus "Uus arusaam geneetikast".

Vanemad võivad päris palju ära teha, et oma lapsi suurtele saavutustele innustada, samas tuleb neil hoiduda nii mõnestki olulisest veast.

Intelligentsuse tase ei ole ette kindlaks määratud, vaid arendatav. Füüsiline osavus ei ole sündides kaasa antud, vaid treenitav. Muusikaanne on vaikimisi olemas meis kõigis ning ootab vaid õigeaegset ja järjekindlat eluleaitamist. Loomevõime on me ajudesse sisse ehitatud. Kõik need on mõjutatavad ja kujundatavad - mitte küll täies ulatuses kontrollitavad, aga kindlasti mitte ette kindlaks määratud ja ära otsustatud.

Selle asemel et oodata, kuni esimesed loomuliku ande ilmingud endast märku andma hakkavad, tuleks protsessi varakult sekkuda, leppides samas sellega, et loodust ja kasvatust ei ole võimalik teineteisest eraldada. See tähendab, võtmerolli mängivad siin geenid ning nende avaldumise ulatuse määrab see, missuguse kvaliteediga elu meie laps igapäevaselt elab. Me oleme aga need, kes aitavad oma lapsel õiget teed leida. Meie ülesanne on leida viis, kuidas ta kõige parema tulemuseni jõuaks.

Kodune kasvatus ei ole kõikvõimas ning peale selle on veel muidki faktoreid. Aga vanemate osa on siiski oluline. Niipalju kui nad oma laste eesmärke, strateegiaid ja isiklikke tõekspidamisi mõjutada saavad, võiks silmas pidada järgmist nelja näpunäidet:

1. USU

1931. aastal tuli Jaapani muusikaõpetaja Shinichi Suzuki juurde nelja-aastase poisi isa ja küsis, kas ta oleks nõus õpetama ka tema poega. Õpetajal ei olnud aimugi, et nelja-aastane võiks õppida viiulit mängima ega osanud õieti arvata, kuidas teda õpetada. Ta mõtles aga sellele, et peaaegu kõik Jaapani lapsed õpivad keerulist jaapani keelt rääkima - ja seda väga vara ning väga täpselt. Suzuki arvates võis sellest järeldada, et kui lõputu kordamise, vanemate järjekindluse ja tugeva kultuuritausta toel tuleb iga laps selle tõeliselt keerulise vägitükiga toime, siis miks ei võiks see siis samamoodi kehtida muusika õppimise puhul.

Nii võttis Suzuki nelja-aastase Toshiya Eto oma õpilaseks ning hakkas välja töötama õpetamismeetodit, mida ta nimetas "emakeele meetodiks". Ta pidas oluliseks vanemate aktiivset kaasamist, pidevat harjutamist, päheõppimist ja piiritut kannatlikkust.

Väike Toshiya Eto arenes väga hästi ja Suzuki võttis enda juurde veel lapsi õppima ning täiustas oma meetodit. Peagi hakkas ta uskuma, et noores eas muusika õppimisel on tuntavad eelised vanemas eas õppimise ees.

Suzuki esimesest noorest õpilasest Toshiya Etost sai maailmakuulus muusik. Suzuki jätkas oma meetodi täiustamist ning nüüd on see kogu maailmas laineid löönud, pannes paljud ümberhindama väikelaste võimeid.

Kõik saab alguse lihtsast tõdemusest, et igal lapsel on tohutud arenguvõimalused ning meie asi on rakendada mis tahes vahendeid, et neid võimalusi maksimaalselt kasutada. Ilma vanemate sügava usuta ei ole silmapaistvate saavutusteni jõudmine kaugeltki tõenäoline.

2. TOETA, AGA ÄRA LÄMMATA

Nartsissistlik lapsevanem võib kahjustada lapse eneseteadvust sellega, et paneb lapse uskuma, et ta teenib lähedaste ja kaaslaste armastuse ainult siis, kui ta millegi positiivsega silma paistab. Columbia ülikooli psühhiaater Peter Freed ütleb, et hiljem külvab niisugune vanem lapsed iga saavutuse puhul kiindumusavaldustega üle, tõrjub neid aga pärast iga ebaõnnestumist. See võib inimest mõjutada nii, et noore täiskasvanuna on tal raskusi nii teistega suhtlemises kui ka püsivate suhete loomisel.

Niisuguse lapsevanema vastandiks on vanem, kelle armastus on tingimusteta ega ole kuidagi seotud saavutustega. "Mittenartsissistlikud lapsevanemad lasevad lapsel juhtimise enda kätte võtta," selgitab ta. "Nad kehtestavad kindla käega omad piirid ja seavad lati kaunis kõrgele, kuid ootava ära, mida laps soovib teha, ega hakka muretsema, kui ta varases nooruses suurte saavutustega silma ei paista. Nad on veendunud, et lapsepõlves on kõige tähtsam sõpradega hästi läbi saada ja kaaslastega aktiivselt suhelda. Kui nende lapse meeskond võidab, on neil selle üle hea meel, kui aga hätta jääb, kutsutakse kõik enda poole külla ja vaadatakse koos mõnd filmi."

Teisisõnu on laste saavutustele innustamisel olemas õige tee ja vale tee. Varased kokkupuuted kõigega, mis last arendab, on kiiduväärt, samamoodi kõrged ootused ning takistuste korral järjekindluse ja paindlikkuse ilmutamine. Aga vanem ei tohi kasutada kiindumust autasuna edusammude eest ega karistusena ebaõnnestumiste eest. Vanem peab uskuma, et laps suudab püüelda saavutuste poole lihtsalt selle nimel, et ta ise oleks sisemuses endaga rahul.

3. PÜSIVUS VIIB SIHILE

"Asi ei ole selles, et ma eriti taibukas oleksin," ütles kord Albert Einstein. "Ma lihtsalt tegelen probleemidega kauem." See Einsteini lihtne avaldus on üleskutseks kõigile, kes püüdlevad suurte saavutuste poole või ootavad neid oma lastelt. Just püsivus on see, mis otsustab, kas piirdutakse keskpäraste tulemustega või rühitakse suurte sihtide suunas.

Enesedistsipliini kasvatamiseks ja selle harjutamiseks, et soovid ei pea täituma koheselt, saavad lapsevanemad kasutada mõningaid lihtsaid võtteid.

Olge oma lapsele enesekontrolli osas eeskujuks. Käituge nii, nagu te soovite, et teie laps käituks nii antud hetkel kui tulevikus. Ärge ostke, sööge ega krahmake kohe kätte kõike, mida te hing ihaldab. Mida rohkem enesekontrolli te ilmutate, seda rohkem te laps sellest õpib.

Andke oma lastele võimalus harjutada. Ärge rahuldage otsekohe iga nende palvet. Las nad saavad teada, mida tähendab pettumus ja soovitust ilmajäämine. Las nad õpivad sellega toime tulema ja aru saama, et on täiesti normaalne, kui nad peavad enne soovitu saamist veidi ootama.

4. LEPPIGE EBAÕNNESTUMISTEGA

Mõnikord osutuvad ka nõrkused võimalusteks ning ebaõnnestumised avavad uusi uksi. Ainus tõeline ebaõnnestumine on see, kui lihtsalt käega lüüakse või oma laste huvisid piisavalt ei kaitsta.

Arengubioloogid juhivad tähelepanu sellele, et tegelikult toimub kogu inimese areng probleemide lahendamise ja ebaõnnestumiste silumise kaudu. Vanemate roll on oma laste tähelepanu niisugustele väljakutsetele juhtida.

Samas ei peaks vanemad laste jaoks asju liiga lihtsaks tegema. Selle asemel tuleks neil lastele üha uusi väljakutseid luua, nendega toime tulemist jälgida ning neid vastavalt sellele muuta. Maailma suured edulood tekkivad ikkagi siis, kui vanemad ja lapsed õpivad otse tormisele merele sõudma ja nautima üha tugevneva tuulega võitlemist. 

Raamat: Geenius meis kõigis. Uus arusaam geneetikast, talendist ja IQ-st

David Shenk

336 lk

Äripäev, 2012

Autor: Kadri Bank, Tiive Murdoja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700