25. jaanuar 2013

Restoranitest: Sinilind pakub põnevate nüanssidega taskukohaseid roogasid

Juulikuus avas kinomajas uksed Sinilind. Alguses oli see pigem klubi, kus elu käis muusika ümber, aga juba paar kuud toimib see ka mõnusa söögikohana.

Meedias tutvustatakse Sinilindu enamasti kohana, mille tegijad on samad kui Mustal Puudlil. Sellega on kindlaks määratud ka esmane sihtgrupp – need, kes teavad Musta Puudlit ja selle tegijaid.

Uued vanad road

Ettekandjalt kuulsime, et Sinilinnu peakokk on Kaarel (Kiivit) ja menüü aitasid kokku panna Põhjaka poisid. Minu kogemuse järgi pole vähemalt toidu poolest Puudel ja Sinilind võrreldavad – Sinilind lendab Puudlist kõrgemal ja pakub märkimisväärselt heal tasemel sööki-jooki.

Sinilinnu menüü on originaallooming, mitte masstoodang. Valik pole eriti suur, kuid kõik, mida jõudsime proovida, oli väga maitsev.

Esmalt kartulileib. Poleks arvanud, et mind kui kartulivabariigi kodanikku veel mõni kartulitoit võiks üllatada, aga Sinilinnu eelroogade hulka kuuluv lameleib tuli sellega toime. Natuke kartulipannkooki või -vahvlit meenutav krõbe leib oli vahva uudislooming. Ka selle täidis, siidine ricotta röstitud paprikaga, tundus mõnus.

Tavapärasele kanasupile oli Sinilind lisanud ürdiklimbid ning maitsestanud selle ingveri ja tšilliga. Lambakotlet oli sukeldunud lopsakasse tomatihautisse ja saanud lisandiks röstitud küüslaugusaia. Tuuletaskut täitis hapukas kreem.

Ühesõnaga – uudsust jätkus igasse rooga, ilma et see oleks tundunud originaalitsemisena.

Maitsed oli tasakaalus, selgelt eristuvad, arusaadavad, kuid kõike muud kui igavad. Omaette vaatamisväärsus oli koogivitriin. Kuuldavasti on need imeilusad koogid ka väga maitsvad, aga minust jäid nad seekord maitsmata.

Ruumi igale maitsele

Sinilinnu kohvikuossa pääseb Müürivahe tänavalt. Pisike silt uksel teatas eelmise nädala neljapäeva õhtul: “Lenna ja Mihkel kohvikus Sinilind. Uksed avatakse kell 19 ja kontserdi algus 20.” Rohkem kui Lenna ja Mihkel huvitas mind Sinilinnu menüü. Üks ei seganud aga teist. Kunagine kinomaja mahutas ära nii kultuurinäljas kui ka lihtsalt näljas inimesed. Kontsert oli omaette, sööjaid see ei seganud, küll aga lõi õhtustamisele eriliselt nostalgilise koolipidude atmosfääri.

Rõõmustan südamest, et kinomaja teenekad ruumid on taas kasutuses. Kui seinad kõneleksid, oleks sealsetel palju lõbusaid, isegi pööraseid lugusid rääkida. Kõik kordub: ka kohviku Sinilind värvikaim osa on publik. Milline ammendamatu fantaasiarikkus ja pühendumus omaenda isiksuse disainimisel! Mõningat korduvust võis täheldada vaid teatud laadi prilliraamide ja kaabude sagedases esinemises ning meesisikute sallikandmisviisides, kõik muu oli erakordselt originaalne.

Kellele meeldivad F-hoone, Boheem, Kamahouse ja Must Puudel, sellele meeldib ka Sinilind. Sealjuures julgen arvata, et Sinilind meeldib või hakkab meeldima ka neile, kes tahavad hästi süüa, kuid selle eest mitte liiga palju raha välja käia.

Sinilind

Aadress: Müürivahe 50, Tallinn

Telefon: 53 406 486

Avatud: 12–22

Punkte kokku: 26

TOIT

10/10

TEENINDUS

10/8

INTERJÖÖR

10/8

PÕHIROOGADE HINNAD: 6–9 eurot

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: Heidi Vihma, Tiive Murdoja

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700