11. märts 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas ära tunda pahatahtlikku tööotsijat?

Kui tööle kandideerija hakkab intervjuu käigus suunama vestlust oma eraelule ega tunne kuigi palju huvi pakutava töökoha vastu, võib tegemist olla tööotsijaga, kes provotseerib konfliktset olukorda.

Inimesi, kes pidevalt sellist taktikat kasutavad on Eestis teadaolevalt 6-7. Tööõiguse konsultant Heli Raidve on vähemalt ühega neist kohtunud ning tunneb selliste tööotsijate käekirja hästi.

Raidve sõnul püüavad sellise inimesed rääkida asjadest, mis ei puutu töösuhtesse, näiteks pereprobleemidest või tervislikust seisundist.

"Tavapärane on küsimus, et ega sellest pole ju midagi, et mul on pereliikmed tihti haiged ja ma olen väga tihti haiguslehel, lootuses, et tööandja küsib, mis siis peres lahti on," selgitas Raidve. Tema sõnul huvitub tööotsija tavaliselt sellest, milline on tehtav töö, palju ta palka saab ja mis ajal peab tööl olema.

"Nad on inimesed, kellel ei ole reaalset soovi tööle tulla, vaid nad tegelikult on seal selle mõttega, et provotseerida tööandjat tööleppeid rikkuma," kirjeldas Raidve nn puuktööotsijaid, kes on oma eesmärgi täitmiseks õppinud väga hästi tundma võrdse kohtlemise seadust. Raidve sõnul võtavad kandideerijad seadusest mingid alused ja suunavad jutu konkreetselt nendele teemadele, ärgitades tööandjat küsimusi esitama.

"Kui töötaja näiteks ütleb, et ega sellest ei ole ju midagi, et ma kümme korda päevas palvetan, siis tõenäoliselt keskmiselt haritud tööandja küsib üllatunult, mis usk see on. Enamik teab, palju on islamis vaja palvetada või et kas ristiusus saab äkki ilma päeval palvetamata, aga see kümme tekitab küsimusi," rääkis Raidve.

Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Paveli sõnul on viimaste aastate jooksul hakanud töölesoovijad rohkem märkama nende eraelu ebaproportsionaalselt puudutavaid küsimus, mida töövestlusel kas otsesõnu või n-ö ümber nurga esitatakse. Kui aga küsida, miks neile küsimustele vastati, kuigi teati, et need on keelatud, kehitatakse tema sõnul õlgu.

"See, et just nende vastuste tõttu hoopis kedagi teist eelistati tööle võtta, on ju spekulatsioon," tähendas Pavel.

Tööandja selgitagu. Kui värbaja on ära tabanud, et tegu võib olla pahatahtliku kandideerijaga, soovitab Raidve intervjuu ajal selgelt öelda, et need asjaolud ei puutu töösuhetesse. Selle asemel peaks tööandja selgitama töö sisu ning küsima, kas selline variant sobib või mitte. Kui töötaja ütleb, et ei sobi, peaks intervjueerija ütlema, et seda ei ole vaja põhjendada.

"See kõik, millest me räägime, on isikuandmete kaitse seadus. Tegelikult see mäng käib kõige lihtsama ümber - isikuandmete töötlemine töösuhetes," märkis Raidve. Viimase kohta on välja antud ka juhend, kus on kirjas, mida tööandja küsida ei tohi ja kuidas peaks küsimuse ümber sõnastama. Raidve sõnul langeb see kokku diskrimeerimiskeeluga.

"Tubli tööandja ütlebki, et need asjad ei oma töösuhtes tähtsust ehk tutvustab tööaja korraldust - kas see teile sobib. Näiteks ei küsi, kas teil on langetõbi, vaid et kui tulete tööle autojuhi või tõstukijuhina, siis kas teil on mingeid takistusi, miks te ei saa seda tööd teha?" ütles Raidve.

Paveli sõnul on tööinspektsioonis selgitatud, mida võib küsida ja mida mitte. Tema sõnul peab tööandja suutma põhjendada, miks on eraeluline küsimus vajalik. Kui seda teha ei suudeta, siis ei pea neile küsimustle vastama.

"Näiteks võib küsimus usuliste vaadete osas olla isegi põhjendatud, kui töötajat otsitakse religioossesse ühendusse.  Äratuntavalt oluliseks huviks võib olla küsimus mõne haiguse olemasolu kohta ka siis, kui selle avaldumine töökohal võib viia töötaja enda ja teiste töötajate ohustamiseni," tõi Pavel välja erandolukordi.

Autor: Tiive Murdoja, Kadri Põlendik

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700