18. märts 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puuktöötaja varitseb ettevõtjat ka töösuhtes

Ettevõtjatel tasub olla tähelepanelik, sest mõned puuktööotsijad ei püüa hõlptulu värbamisprotsessis provotseerides, vaid jäävad varitsema juba sõlmitud töösuhtesse, hoiatab advokaat Sven Veltmann. 

Töötajaga tuleb kindlasti sõlmida tööleping, mis kajastab selgelt töösuhte sisu, töötaja ja tööandja õiguseid ning kohustusi. Muudatuste osas tasub sõlmida kirjalik töölepingu lisa.

Kaval töötaja võib töösuhte mitmeti tõlgendatavuse tõttu esitada nõude töölepingu rikkumise ja saamata tasu osas. Tean juhtumit, kus ettevõtja leppis töötajaga tema soovil suuliselt kokku täisajast erineva tööaja. Firma tuli töötajale vastu, võimaldades töötada kokkulepitust vähem ja makstes töötajale tasu vastavalt tegelikult töötatud ajale. Kõik oli hea, kuni töösuhe peatus. Siis "avastas" töötaja, et firma pole teda lepingujärgse tööga kindlustanud, ja asus nõudma eelneval kolmel aastal „saamata jäänud” töötasu.

Valvsust nõuab ka töötajale makstava tulemustasuga seonduv. Makstava tulemustasu kujunemine on otstarbekas fikseerida valemiga või kirjeldada matemaatiliselt selle kujunemist. Näiteks maksis ettevõtja ühel juhul osavale töötajale märkimisväärset tulemustasu, kuniks töötaja tulemuslik sooritus langes. Töötaja asus seisukohale, et kuivõrd tema on panustanud ja teinud tulemuse saavutamiseks kõik enesest oleneva ning tema panus tööprotsessi pole langenud, siis tulevat talle maksta jätkuvalt kõrget tulemustasu – hoolimata kasumliku väärtuse ja sisulise tulemuse mitteloomisest äriühingule.

Tööandjal tuleks kindlasti ka töölepingu lõpetamise puhul teha seda läbimõeldult ning loomulikult lepingus ja töölepingu seaduses ettenähtud korras. Töötaja ja tööandja vaheline teineteisemõistmine võib töölepingu lõpetamisel olla näiline ning mitmetel juhtudel on ettevõtja eelnev heasoovlik suhtumine pärast kaasa toonud hoopis kohtuvaidlused lepingu lõpetamise õiguspärasuse ja kahju hüvitamise nõudega. Ekstreemsemaks näiteks pean juhust, kus töötaja nõude kogusumma tööandja vastu oli viiekohaline summa eurodes.

Puukolukordadeks võib toodud hoiatavaid näiteid pidada seetõttu, et neis võib asjaolude järgi eeldada töötajate kalkuleeritavat puuktegevust oma eesmärgi nimel. Samuti on töötajad neis vaidlustes aktiivselt rõhunud kompromissile, st sisuliselt nõudnud rahalist hüvitist selle ettekäändega, et nii õnnestub vastaspoolel kulukat õigusvaidlust vältida.

Väide tööandja tugevusest töösuhtes on idee poolest ilus, samas praktikas toob see tihti kaasa kohustuse ennast kaitsta, sh põhjendamatute rünnakute eest. Sellise võimaliku rünnaku vastu tasub oma positsioon varakult kindlustada ning teha seda viisil, mis välistab juba esmaselt rünnaku perspektiivikuse. Mõistan ettevõtjate ajakulu töösuhte fikseerimisel, kuid tegematajätmised võivad olla pärast rahaliselt veelgi kulukamad.

Autor: Tiive Murdoja, Sven Veltmann

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700