Autor: Tiive Murdoja • 8. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul mõjutasid õnnetuste hulka töötajate arvu kasv ja suurenenud tööintensiivsus. Reisbergo sõnul on raskete tööõnnetuste arv jäänud samaks, aga kasvanud on kergete õnnetuste arv ligi 14%. „Kuna tööõnnetuste kasv on tingitud põhiliselt kergete õnnetuste kasvust, see võib tuleneda asjaolust, et kergetest tööõnnetustest teatatakse paremini ja neid varjatakse vähem,“ arvas Reisberg.

Tööõnnetusi juhtus enim Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal. 100 000 töötaja kohta registreeritakse enim tööõnnetusi Lääne-Virumaal. Reisbergi sõnul on Lääne-Virumaal õnnetustest teatamine heal tasemel, samuti asuvad Lääne-Virumaal suured tööstused, nagu toiduainete- ja puidutööstus, kus paraku juhtub rohkem õnnetusi.

Tegevusalade lõikes registreeriti eelmine aasta enim tööõnnetusi avaliku halduse ja riigikaitse sektoris. 100 000  töötaja kohta juhtus enim tööõnnetusi aga töötleva tööstuse harudes: 1817 puidu-, 1758 toiduaine- ning 1157 mööblitööstuses.

Reisbergi sõnul põhjustab enim tööõnnetusi kontrolli kaotamine masinate, transpordivahendite või loomade üle. „Järgnevad õnnetused, mis on seotud libisemise, komistamise või kukkumisega. Need on õnnetusjuhtumid, mis ei ole isegi otseselt seotud töö tegemisega, aga moodustavad 24% õnnetustest. Neid saaks oluliselt vähendada, kui pöörata suuremat tähelepanu liikumisteede korrashoiule,“ märkis Reisberg. 

Statistikaameti andmetel juhtub tööõnnetusi 2,6 korda rohkem kui neid tegelikult registreeritakse, ehitussektoris on registreerimata tööõnnetusi viis korda rohkem.

14 surmaga lõppenud õnnetusest neli oli veonduses ning kolm ehituses. Põllumajanduses, metallitööstuses ning avaliku halduse ja riigikaitse sektoris leidis aset kaks surmajuhtumit ning üks juhtum mäetööstuse tegevusalas.

Eestlastega juhtus väljaspool Eestit 174 tööõnnetust, millest kaks lõppes surmaga.