28. august 2013

Kas kaua tööl olemine näitab töökust?

Kas kõige produktiivsem on see, kes pühendab kogu oma aja tööle ja edu nimel edasi pürgimisele? Või võib tulemusi võrreldes edukam olla hoopis inimene, kes töönarkomaani kõrval võib tunduda lausa laiskurina, veetes tööd tehes tunduvalt vähem aega ja jagades ennast ka palju muu – pere, hobid, puhkamine jne – vahel?

Ehkki võib tunduda, et kõige produktiivsem on töötaja, kes oma töö kohal enim aega viibib, ei pruugi see sugugi nii olla. Psühholoogid Saksamaal tegid kümme kond aastat tagasi uuringu, milles jagasid ühe Berliini ülikooli viiuliõpilased nende professorite hinnangute põhjal kahte gruppi – keskpärased ja eliitmängijad.

Seejärel uuriti õpilaste aja kasutust ja õpiharjumusi. Kui võiks arvata, et eliitmängijad kulutasid harjutamisele rohkem aega, siis tegelikkus oli hoopis teine. Mõlemal grupil kulus muusika praktiseerimiseks ca 50 tundi nädalas.

Erinevus seisnes aga aja kasutamisses. Eliitmängijad kulutasid kolm korda rohkem aega sihikindla tehnilise praktika peale. Samuti kontsentreerisid nad oma tegevuse kahte kindlasse perioodi (näiteks hommikul ja pärastlõunal), mitte ei jätnud seda päeva jooksul jooksvate tegevuste reana juhuslikku järjekorda. Tänu sellele said eiitmängijad keskmiselt ühe tunni öösel rohkem magada ja tundsid ennast tunduvalt rahulikumana kui keskpärased mängijad.

Sama nippi tasub kasutada ka igapäevatoimetustesse ja töödesse uppudes. Pidevalt oravarattas jooksmise asemel tasub korraks aeg maha võtta ja planeerida oma tegevustele konkreetne intensiivset süvenemist võimaldav aeg, unustamata päevaplaani sisse kirjutamast aega puhkamiseks ja lõõgastumiseks.

Aeg on inimkonna kõige õiglasemalt jaotatud vara, meil kõigil on ööpäevas 24 tundi, jagagem seda targalt.

Autor: Urve Vilk, Tiive Murdoja

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700