15. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õige küsimus tõhustab töövestlust

Töövestlustel esitatavad nn tüüpilised küsimused tunduvad küll loogilised, ent nendest ei piisa, et langetada kandidaadi kohta õige otsus, kirjutab OÜ Performia arenguosakonna juht Julia Bõstrova Äripäevas.

Ühel minu viimastest töövestlustest esitati sisuliselt viis küsimust: millised olid minu eelmised ametikohad, milliseid tööülesandeid ma täitsin, millised olid lahkumise põhjused, kas ma talun pingelisi olukordi ning millal saan tööle asuda.

Vestlusele kulus pea tund ning tööandjale oli see tegelikult mahavisatud aeg, sest pärast töövestlust polnud tal piisavalt infot, et otsustada, kas võtta mind tööle, ja kui võtta, siis mille alusel. Ei selgunud, mida olen elus saavutanud, milliste tulemusteni eelmistel töökohtadel jõudnud ja milline on minu motivatsioon, sest keskenduti ametikohtadele ja töökohustustele.

Tulemustele suunatus

Kandidaat, kes on eelnevalt midagi saavutanud, on võimeline seda ka tulevikus tegema. Produktiivsed ja tulemustele suunatud inimesed räägivad oma saavutustest vabalt ja oskavad neid ka numbritega illustreerida. On olemas ka teist tüüpi töötajad – nn reisijad, kes olid eelnevatel töökohtadel vaid koha­täiteks ega hakka ka uuel kohal tööle. Neil on raske oma “tulemusi” välja mõelda, sest neid lihtsalt ei ole.

Seetõttu on alati oluline vaadata minevikku, et osata ennustada tulevikku. Esitades kandidaadile õigeid küsimusi, saab muuta töövestluse palju lühemaks ja efektiivsemaks. Tööandja aeg on liiga kallis, et kulutada seda kandidaatidele, keda ei ole plaanis tööle võtta.

Autor: Tiive Murdoja, Julia Bõstrova

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700