20. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti läheb üle uuele digiallkirjavormingule BDOC

Alates 1.jaanuarist 2015 läheb Eesti digiallkirjastamisel üle uuele rahvusvahelisele failivormingule BDOC, milleks tuleb kasutajatel teha mõningaid ettevalmistusi. Loe, milliseid.

Kui praegu on arvutites kasutusel failivorming DDOC, mis oli mõeldud kasutamiseks ainult Eesti piires, siis uue vorminguga saab allkirjastada dokumente vastavalt Euroopas kehtivatele reeglitele. Selle kohta, miks uus formaat kasutusele võetakse ja mida see tavakasutaja jaoks kaasa toob, jagab selgitusi Riigi Infosüsteemi Ameti arhitektuuri osakonna avaliku võtme infrastruktuuri valdkondade juht Mark Erlich.

 

Miks uut süsteemi vaja on?

Tegemist pole mitte süsteemiga, vaid failivorminguga, nii nagu ka tekstfailidel on erinevad vormingud (näiteks .txt, .doc, .odt jne). Uus digiallkirja vorming on vaja võtta kasutusele, kuna seni kasutatud DDOC formaat hakkab tehnoloogiliselt ajale jalgu jääma. Uus BDOC vorming on turvalisuse poolest tunduvalt pikema elueaga ning põhineb rahvusvahelistel standarditel. See tähendab, et Eestis antud digiallkiri (BDOC vormingus) on aktsepteeritav ja lihtsamini töödeldav teistes EL riikides.

Keda muudatus puudutab?

Sisuliselt puudutab see kõiki, kes kasutavad digiallkirja, kas oma töös või eraelu-toimetustes. Selleks, et uut digiallkirja failivormingut (BDOC) kasutada peab paigaldama enda arvutisse kõige uuema ID-kaardi baastarkvara (tuntud ka kui Digidoc tarkvara). Paralleelnäitena võib tuua teksti toimetamise tarkvara Word - vanemad versioonid ei toeta uuemat .docx laiendiga formaati.

Milliseid ettevalmistusi peavad üleminekuks tegema ettevõtted?

Need, kes kasutavad digiallkirjastamisel Digidoc klientrakendust ei pea midagi tegema. Nad peavad lihtsalt uuendama oma arvutis rakendust. Teised, kes kasutavad digiallkirjastatud dokumentide avamiseks ja digiallkirjastamiseks mõnda muud rakendust (näiteks dokumendihaldussüsteemi), peavad selles rakenduses võtma kasutusele uuema Baastarkvara rakenduse (teegi). See tähendab mõningat arenduskulu. Digiallkirju on võimalik ka teenuste kaudu kasutada. Kui ettevõtte infosüsteem kasutab kolmanda osapoole teenust (näiteks Digidoc Service), siis tuleb ettevõttel võtta ühendust enda teenusepakkujaga, et selgeks saada, kas ettevõte ise peab mingeid muudatusi enda infosüsteemis läbi viima.

Kas ja mida peavad tegema raamatupidajad/finantsjuhid?

Sõltuvalt mida nad kasutavad digiallkirjastatud dokumentide avamiseks ja digiallkirjastamiseks. Sisuliselt kehtib nende puhul sama, mis ettevõtete puhul.

Kas ja mida peavad tegema eraisikud, kes dokumente aeg-ajalt digiallkirjastavad?

Kui digiallkirjastamiseks kasutatakse Digidoc klientrakendust, siis piisab sellest, et kasutaja arvutis on sellest kõige uuem versioon. Kui aga kasutatakse digiallkirjastamiseks mõnda veebiportaali (näiteks eesti.ee), siis saab kasutada BDOC vormingut, kui portaali haldur on enda süsteemis muudatused sisse viinud.

Mis saab siis, kui vajalikud muudatused jäävad 1. jaanuariks tegemata?

Otseselt ei juhtu midagi hullu. Kui kasutatakse mõnda infosüsteemi, siis juhul, kui saadetakse BDOC formaadis digiallkirjastatud dokument, peab kasutaja seda avama käsitsi uuema Digidoc klientrakendusega (automaatsed protsessid muutuvad manuaalseteks). Kui arvutis pole ID-kaardi baastarkvara uuendatud, siis ei saa kasutaja ka näha digiallkirju. Kuna BDOC formaat põhineb ZIP konteineril, siis põhimõtteliselt on võimalik seda avada ka mõne ZIP pakenduse rakendusega (näiteks 7zip). Sellisel juhul saab kasutaja näha allkirjastatud dokumente, aga digiallkirju ta ei näe.

Mis saab senistest DDOCidest?

Kui kasutajal on DDOC vormingus digiallkirjastatud dokumente, mida peaks säilitama enam kui paar aastat, siis oleks mõistlik need arhiveerida. Arhiveerimiseks on mitmeid mooduseid ning teenusepakkujaid. Kõige lihtsam viis on ise nö ületembeldada juba allkirjastatud dokument. Selleks tuleb lihtsalt digiallkirjastada DDOC allkirja konteiner üle BDOC vormingus. Ehk *.bdoc laiendiga faili sisuks saab olema *.ddoc laiendiga fail. Sellisel viisil fikseeritakse käesolev ajahetk ning DDOC formaadis faili krüptogramm tehakse turvalisemas BDOC vormingus. Teiste sõnadega, kui ükskord on maailm/tehnoloogia arenenud nii kaugele, et DDOC vormingus digiallkirju on võimalik tagantjärele võltsida, siis antud juhul poleks seda võimalik teha, kuna BDOC formaadis digiallkiri "kapseldab" algse DDOC vormingus faili.

Mis digiallkirjastamise juures tegelikult muutub?

Sisuliselt midagi ei muutu. Protsess ja digiallkiri on ikka endised.

Millises järgus on praegu ettevalmistused uuele vormingule üleminekuks?

Uue BDOC vormingu toega ID-kaardi Baastarkvara valmis 2013 aastal. Uusim versioon täna on juuni lõpus valminud 3.9. Portaali eesti.ee valmidus BDOC vormingus digiallkirjadele "minu dokumendid" teenuses valmib uueks aastaks.

TASUB TEADA:

2015. aasta alguses hakatakse väljastama mobiil-ID'le sertifikaate, milles kasutatakse võtmeid, mis põhinevad uuemal tehnoloogial ning mis pole toetatud DDOC vormingus. Selliste mobiil-ID-dega saab anda digiallkirja ainult BDOC formaadis. Paljud asutused ja ettevõtted on muudatustest teadlikud ning planeerivad BDOC vormingu toe kasutusele võttu enda infosüsteemides selle aasta lõpust.

Autor: Tiive Murdoja, Tuuli Seinberg

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700