18. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Auditeerimis- ja ärinõustamisettevõtte Grant Thorntoni rohkem kui 35 riigis läbi viidud uuringust selgus, et Eestis kuulub ettevõtete juhtkondadesse 35% naisi. Kogu maailmas on aga kõige suurem naisjuhtide osakaal Venemaal, kus ettevõtete juhtkondades on koguni 40% õrnema soo esindajaaid. Esiviisiku hõivavadki endised nn sotsmaad: lisaks Venemaale ja Eestile on naisjuhtide osakaal kolmandik või üle selle veel Poolas, Gruusias ja Lätis. Seejuures on huvitav, et näiteks Leedus olid uuringule vastanud naisjuhid ka sageli firma asutajad: nii oli see 64% naiste puhul, Eestis aga vaid 12% ja Lätis 16%.

Ühiskonnas naisi lihtsalt rohkem

Mis võiks olla selle põhjus, et Ida-Euroopa riikides naisjuhte rohkem leidub kui nn vanas Euroopas või USA-s? See on selgitatav nii ajalooliste, kultuuriliste kui ka demograafiliste põhjustega. Esiteks oli naiste suur tööhõive Nõukogude Liidus norm ja see suhtumine on levinud ka tänapäeval. Nii leiamegi naisi mitte ainult teenuste sektorist ja traditsioonilistest valdkondadest nagu meditsiin, vaid ka finantsteenuste- ja tehnoloogiaettevõtetest.

Ka demograafiline olukord mängib rolli: Venemaal on iga 100 mehe kohta 120 naist.  Ka Eestis on meeste-naiste osakaal rahvastikust Venemaaga sarnane: meil oli statistikaameti andmeil mõned aastad tagasi iga 100 mehe kohta 117 naist. Samalaadne olukord on ka Lätis ja Leedus.

Naisjuhte tuleb pisitasa juurde

Viimase kümne aastaga on naisjuhid oma positsioone tugevdanud. Kui 2004. aastal oli maailma erinevates riikides naisi ettevõtete juhtkonnas 19%, siis nüüd 22%.  Euroopa Liidus on vastav näitaja 26% ning kui eespool sai mainitud, et Balti riikides ja Venemaal on naisjuhtide osakaal üle kolmandiku, siis EL-i keskmisest on naisjuhte keskmisest enam esindatud ka Prantsusmaa, Rootsi ja Kreeka ettevõtetes.

Kui taas maailma mastaabis ringi vaadata, siis kõige vähem, vaid 8% naisjuhte leiame Jaapani ettevõtete juhtpositsioonidelt ja Saksamaalgi on vaid 14% kõrgetest ametikohtadest õrnema soo käes.

Uuringust selgub, et enamasti on naised juhiks „kasvanud“ firma seest, olles alguses ettevõttes töötanud mõnel muul ametikohal. Huvitav on ka see, et uuringule vastanud meeste seas oli rohkem neid, kes arvasid, et naistel ei ole takistusi ettevõtete juhtkondadesse pääseda kui naiste seas.

Ma olen kindel, et ettevõtete kasvupotentsiaali avamiseks oleks igati kasulik naisi senisest rohkem ettevõtete juhtimisse tuua. Põhjus on lihtne: me ei saa endale lubada ainult poolte talentide ehk vaid meeste panuse kasutamist.

Kuidas naisi rohkem firmade juhtkondadesse saada?

Sookvoodid: see paljuräägitud ja vastakaid arvamusi kogunud võimalus kogub maailmas vaikselt rohkem poolehoidu. Samas näiteks Ida-Euroopas on sookvootide vastaseid keskmisest rohkem ning rohkem on ka naisi juhtivatel kohtadel.

Riiklik perepoliitika: paindlikud lastehoiuvõimalused ja tööaeg suurendavad naiste võimalusi pärast laste sündi tööjõuturule naasta. Samuti võiks see soodustada ka otsust võtta laste kasvatamise kõrvalt vastu vastutusrikas ametipost.

Ettevõtte kultuur: töötajatele arenguvõimaluste pakkumine soost sõltumata, mentorite süsteemi loomine uute juhtide n-ö peale kasvatamiseks ja toetamiseks.

Grant Thorntoni 2015. aasta „Women in Business“ täisraporti saab alla laadida siin.

Grant Thornton International Business Report (IBR) uuring annab kord kvartalis ülevaate rohkem kui 35 riigis tegutsevate ettevõtjate seisukohtadest ja ootustest. Uuringule „Naised äris“ vastas 5404 inimest – ettevõtete tegevjuhid või juhtkonna liikmed.

Autor: Tiive Murdoja, Eva Veinberg