Sekretär.ee  • 13 aprill 2015
Jaga lugu:

Väikeettevõtted ei pööra piisavalt tähelepanu töökeskkonna ohutusele

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud küsitluse tulemusena selgus, et väikeettevõtetest on kohustusliku riskianalüüsi teinud vaid iga kolmas.

Näiteks ei vii paljud läbi isegi kõige elementaarsemat ja seejuures seaduse järgi kohustuslikku töökeskkonna riskianalüüsi. Seejuures on problemaatilised just väikesed, kuni 10 töötajaga ettevõtteid, aga 94% Eesti ettevõtetest just sellised ongi. Küsitluse tulemusena selgus, et nendest on riskianalüüsi teinud vaid iga kolmas.

 

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialisti Anni Katkosild'i sõnul ei ole väikeses ettevõttes tihti personalijuhti, rääkimata töökeskkonnaspetsialistist. Selle töö teeb ära kas ettevõtte juht või näiteks sekretär-asjaajaja. „Seetõttu juhtubki tihti, et töökeskkonna küsimused vajuvad kiiremate ja põletavamate teemadega võrreldes prioriteetide nimekirjas tahapoole. Tihti tehakse dokumendid nii palju korda, et tööinspektsiooni kontroll, kui ta peaks saabuma, otseseid puudusi ei leiaks,“ ütles Katkosild.

 

Tegematajätmised töökeskkonnas võivad aga väga palju mõjutada nii töötajate tervist ja heaolu, ettevõtte edukust kui ka riigi majandust tervikuna. Töötajate haigused ja stress mõjutavad tema tootlikkust ja pühendumust – terve töötaja teeb lihtsalt paremat tööd. „Ainuüksi tööõnnetuste tõttu võeti Haigekassa andmetel Eestis 2013. aastal 118 000 haiguspäeva, see on kokku 323 aastat jagu. Ja need on registreeritud tööõnnetused. Siia lisanduvad veel muud haiguspäevad ja terviseseisundi tõttu võetud kodutööpäevad (stress, nt valest istumisest seljavalud vms). Majanduslik kahju on seega mõõdetav ja väga suur,“ ütles Katkosild.

 

Enamik tööealistest Eestimaalastest veedab 8+ tundi päevas töökeskkonnas ja sellest, mis seal toimub, sõltub väga paljus tema tervis nii hetkel kui ka kaugemas tulevikus. Riik on pannud tööandjatele selles vallas kohustusi – nt tervise kontrollid töötajatele, töökeskkonna riskianalüüse koostamine jne. „Enamik tööandjaid teevad ära kohustusliku miinimumi, kuid sisuliselt kipub Eestis töökeskkonna teema jääma tasemele, kas ehitajal on kiiver peas ja ega tootmises kellelgi näpud masina vahele ei jää. Kuid töökeskkond on palju laiem, hõlmates ka kontoritöötajate istumisasendit, müra, tööstressi jpm,“ lisas Katkosild.

Et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele töökeskkonnaga seotud tegevusi lihtsamaks teha, on Sotsiaalministeeriumil valminud veebipõhine ja tasuta rakendus Tööbik. Eeskätt on see mõeldud abiliseks ettevõtte juhile või sekretärile, kes peab lisaks põhitegevusele täitma ka töökeskkonna-alaseid ülesandeid. Tööbikus saab läbi viia ettevõtte riskianalüüsi, jälgida oma ettevõtte töökeskkonnas toimuvat, planeerida erinevaid töökeskkonnaga seotud tegevusi (töötajate juhendamine, tervisekontrolli läbiviimine jmt). Töövahend vähendab ettevõtte halduskoormust ning selle kasutamine on lihtne.

Jaga lugu:
Seotud lood
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733birgit.aljaste@aripaev.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee