Autor: Heidi Vihma • 12. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaadanud üle kondiitrileti, kus soolaste küpsetiste hulk piirnes kahega, otsustasin kõhtu täita a´la carte menüü järgi.

Prantsusmaa-mäng on toonud menüüsse hübriidsed toidunimed nagu “La Baklažaan” ning “Le chévre ja salat”, aga ka põlisprantslased nagu les moules (ehk veinis hautatud rannakarbid koore-veinikastme ja krõbeda baguette’iga) ja cuisses de grenouille (ehk röstitud konnakoivad sidruni-küüslaugukastmega).

Rahvusköökide Paabel

Pean ennast frankofiiliks, eriti mis puudutab gastronoomiat – no kes ei armastaks Prantsuse kööki! Nii et Lyoni menüü mõjus vägagi apetiitselt. Eelroaks valisin bouillabaisse’i, Marseille traditsioonilise kalahautise. See keerulise nimega roog esineb meie restoranides üllatavalt tihti ja üllatavalt erinevates variatsioonides. Sama variatsioonirikkalt kõlab meie ettekandjate-kelnerite suust ka selle roa keeruline nimi. Menüüs lubatud hautise asemel sain supi. Maitsva, safranise ja üsna mereannise, aga ikkagi vedelamat sorti leemekese. Mitte et mul supi vastu midagi oleks, vastupidi, see maitseb mulle väga, aga lubati ju hautist!? Päriselt ei suutnud leppida ka ürdivõiga, mis traditsioonilise bouillabaisse’i juurde kuuluva rouille’i (oliiviõlist, küüslaugust, safranist ja Cayenne’i piprast tehtud majoneesi) asemel suppi saatis.

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad. Loe edasi siit.

Loe kõiki restoraniteste siit.

3 pilti

Viru keskusesse on ennast sisse seadnud Lyon – Prantsuse kokakunsti pakkuv söögikoht. Flirditakse aga ka teiste maade köökidega, nii on üllatuslikult prantsuse roogadele särtsu andmas näiteks Aasia ja Vahemere-äärsete riikide maitsed.

Foto: Julia-Maria Linna