12. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohtume Supilinnas Emajõe tänaval, kus asub Dimela kontor. See on kindlasti Tartu üks miljoni dollari vaatega tänavatest, kust otse kontoriaknast jääb pilk peatuma rahulikult voolavale Emajõele. Kadri pakub mulle koosolekulaual olevast korvist koduseid õunu, mis lõhnavad imeliselt. Kontor on mõnusalt hubane ja asub Supilinnale kohaselt väikeses eestiaegses majas, kuhu sisenedes on tunne, et oled justkui kellegi koju külla tulnud. Kadri on naeratav, temast õhkub soojust ja ta on heas mõttes emalik. Mõistan juba enne vestlust, miks töötajatel siin hea on.

Järgneb intervjuu Kadriga.

Milline on olnud nii Sinu kui ettevõtte töötajate roll, et hommikul tullakse tööle ja õhtul lahkutakse töölt hea tundega?

Õnn pidigi ju olema see, kui inimene hommikul heal meelel tööle ja õhtul heal meelel koju läheb. Õnn aga pole eesmärk vaid eluviis. See on prioriteetide, iseloomude, isiksuste ja ettevõtte kultuuri küpsuse küsimus.

Kas pere- ja töötajasõbralikuks ettevõtteks kujunemine on olnud teadlik valik või on see tulnud aastate jooksul loomulikult?

See on tulnud vägagi loomulikult, ma isegi ei teadnud esimestel kordadel, et minu kolleegid osaleda otsustasid.

Kuidas Sa ise oled aastaid osanud ühildada töö- ja pereelu?

Kas pere on kunagi Sinu töö ja juhi kohustuste tõttu pidanud kannatama? Kas just kannatama, aga minu elus on olnud perioode mil töötasin väga palju. Ega ettevõtet vist muidu üles ei ehitagi. Samas usun, et ettevõtjast ema või elukaaslane on inimesena huvitavam kui koduperenaine.

Kuidas Sa suhtud sellesse, kui ettevõtte juht on töönarkomaan ja ootab, et töötajad oleksid ettevõttele pühendunud 24 h päevas?

Pühendunud inimestega on huvitav koos töötada. Iga inimene pühendub millelegi, osad tööle, osad hobidele ja osad inimesed suudavad kõike, mida teevad, pühendumisega teha. 24 h ühe asjaga (s.h. töötamine) väsitab „pühendumislihase“ ja see pole jätkusuutlik.

Kuidas Sa iseloomustaksid positiivset tööõhkkonda, mis seal peab kindlasti olema?

Kindlasti naeru. Rõõmsal meelel tegutsedes on tulemus kordades parem kui pinges ja veel hullem hirmus tegutsemine.Asju juhitakse, inimesi innustatakse.

Mis Sa soovitad neile, kes töötavad ettevõttes, kus tööõhkkond ei ole kõige positiivsem aga nad tahaksid selle osas oma panuse anda ja midagi muuta?

Alusta tänamisega, lihtsa aitäh ütlemisega. Tundub lihtne, aga on ülimalt efektiivne. Naerata, siiralt, see on väga võimas õhkkonna muutja. Mõtle, kas sa ise suhtlemisel annad kolleegile energiat. Mõtle, kas Sa ennast liialt üle ei tähtsusta.

Kui suur roll on üldse igal ühel meist oma töökeskkonna paremaks muutmisel?

Väga suur. Kedagi ei saa vägisi motiveerida ega inspireerida. Kokku saadakse ikka poolel teel.

Meenub Sul mõni ettevõtmine kolleegidega, mis on kuidagi eriliselt meeldejääv olnud?

Meelde jäävad isetegevuslikud ettevõtmised. Iga-aastasel Baltikumi suvepäevadel esitas iga maa oma temaatilise video. Nende tegemine oli väga lõbus. Ettevõtte pulm on meeles ja mõrvamüsteerium ja see kuidas me klintidele helikopterilt nimelisi roose viskasime. Me teeme palju ägedaid asju.

Milline roll on olnud Dimela sekretäril tööõhkkonna kujundamisel?

Üks olulisemaid rolle. Igapäevaste kohustuste taustal tajuda sisekliima muutust.

Kuidas Sa oled nende aastate jooksul valinud sekretäri ettevõttesse? Mida Sa sekretäris hindad?

Oleme korraldanud konkursi, oluline on meeldiv ja avatud suhtlemine, keelteoskus, kiirus. Kõik tehnilised asjad on õpitavad, suhtumine peab õige olema.

Kui palju sekretäre on Dimelas olnud? Tead Sa, mis on neist edasi saanud?

Tean ikka. Dimela keskmine tööstaaž on kõrge, meil on olnud 23 aasta jooksul ainult 4 sekretäri. Neist esimene töötab ostujuhina, teine loomaarstina, kolmas õppis uue eriala. Dimelast lähevad inimesed tavaliselt kas eraettevõtjaks, edasi õppima või olulisema ameti peale. See teeb väga palju rõõmu.

Kui palju inimesi Dimelas täna töötab?

Dimelas töötas enne ühinemist 25 inimest igas Balti riigis. Peale ühinemist on uues ettevõttes Dimedium Eesti kollektiivis 42 inimest.

Milline on Dimela lugu, kuidas see alguse sai?

Kas on midagi, mida Sa nüüd tagantjärele hinnates teeksid teistmoodi? Eesti taasiseseisvumise ajal elasin Rootsis. Seal sain aru, et minu jaoks ainus võimalik eluviis on ettevõtlus. Praktiliselt kohe, kui eraettevõtlus Eestis võimalikuks muutus asutasin Dimela. Kuna olen hariduselt loomaarst, siis loogiline oli ettevõte, mis tegeleks terve looma nimel. Samade teadmistega ei teeks midagi teisiti. Lihtsalt teadsin tol ajal liiga vähe ja see tegigi töökoormuse suureks.

Nüüd, kus kaks veterinaarravimite hulgimüügiga tegelevat ettevõtet Dimela ja Remedium ühinesid, ei ole Sa enam Dimela juht, küll aga kuulud ettevõtte Dimedium nõukogusse. Milline näeb välja Sinu uus argipäev, kui igal hommikul ei pea kontorisse minema ja täitma juhi rolli ning kohustusi?

Ettevõtete ühinemine on erakordselt huvitav. Kiiresti tuleb leida ühised väärtused nii, et „meie“ ja „teie“ muutuks kiiresti ühiseks „meieks“. Olen vastutav ettevõtte visiooni, missiooni ja põhiväärtuste loomise ning sisekommunikatsiooni eest. Kontorivaba aeg on olnud veel väga lühike. Saan tegeleda asjadega, milleks pole palju aastaid aega olnud.

Millest Sa puudust tunned? Millises osas tunned kergendust?

Tunnen, et pinget on vähem, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ja pingevabalt tekivad uutmoodi huvitad mõtted, tegemist vajavad asjad saavad justkui uue kvaliteedi.Puudust pole veel millestki tundma hakanud.

Mis on Sinu kirg, mis paneb silmad särama? Millest Sa unistad? Millega täna tegeled, millega tulevikus plaanid tegeleda?

Parim, mis mu elus on juhtunud, on lapselapsed.Koerad on mul alati olnud. Looduses olemine on veel vahvam, kui on rohkem aega. Lugemine naudinguks.Olen Colin Sissoni õpilane ning unistan saada inspireeriva juhtimise treeneriks. Inimestest nende parema mina välja toomine on ka üks minu kirgedest.

Palun 3 raamatu soovitust, mis on Sind kõnetanud ja mida julged ka teistele soovitada?

David J. Schwartz „The Magic of Thinking“. Eest keeles „Suurelt mõtlemise maagia“ näitab, et kõik on võimalik. Daniel Kahnemani raamatust „Kiire ja aeglane mõtlemine“ saab teada, kuidas me ikkagi mõtleme ja otsuseid teeme. Ilukirjandusest Ayn Rand „Allikas“ on võimas romaan loomisest.

Sa esined 23.oktoobril sekretar.ee ja Äripäeva poolt korraldataval Praktilisel bürootöö konverentsil teemal, kuidas toita „meie tunnet“, anna palun paar vihjet, milliseid kogemusi Sa konverentsil osalejatele jagad?

Meie tunne algab igast üksikust inimesest. Räägin, millele igaüks tähelepanu peaks pöörama, et olla hea „meie“ osaline. Ja veel sellest, mis on „minu“ ja „meie“ vahe. Ehk näitan ka ühe ägeda ülalräägitud isetegevusliku video.

**********

MIS! Praktiline bürootöö konverents 2015 "MÄRKA VÕIMALUSI!"

MILLAL? 23.oktoobril

KUS? Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, aadressil Liivalaia 33, Tallinn

Põhjaliku konverentsikava ja registreerimisinfo leiab siit.