22. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Millal tulla tööle?

Foto: Pexels.com
Sõnavalik ja kirjavahemärgi kasutamine võib teinekord lause sisu täielikult muuta. Eriti oluline on teksti üheselt mõistmine tööalastes ja ametlikes tekstides.

Kui ma kirjutan avalduses „Soovin töölt puududa 05.–07.03“, millal ma pean siis tööle tulema, kas 7. või 8. märtsil?

„Eesti keele seletav sõnaraamat” ütleb, et sõna „kuni” rõhutab mingi nähtuse või olukorra küündivuse piiri. Sama funktsioon on ka mõttekriipsul, mida on kasutatud tähenduses ’kuni’ (viiendast kuni seitsmenda märtsini). Töölt puudumise avalduses toodud kuupäevad märgivad neid kuupäevi, millal töölt puududa soovitakse. Praegusel juhul soovitakse töölt puududa kolm päeva: 5., 6. ja 7. märtsil. Tööle tuleb tulla 8. märtsil.

Kui ma ütlen ülemusele, et soovin töölt puududa esmaspäevast kolmapäevani, kas ma pean siis tööle tulema kolmapäeval või neljapäeval?

Kui me loeme lauset „Kauplus on lahti esmaspäevast reedeni”, siis tavaliselt järeldame, et kauplusesse tulla saab ka reedel, aga laupäeval on see suletud. Sama üldloogikat võiks rakendada ka muudes olukordades ning tõlgendada alluva soovi nii, et ta puudub töölt kolm päeva ja tuleb tööle neljapäeval.

Allikas: EKI Keelenõuanne

Autor: Tuuli Rehema

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700