3. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühed kinnitavad, et pikem puhkus mõjub positiivselt töötaja kiiremale taastumisele, teised aga on avastanud, et pikemas perspektiivis ei ole puhkuse kestusel suurt mõju, sest puhkusejärgne energiatase ei kesta igavesti ja vaibub üsna kiiresti, kui töötaja saavutab oma harjumuspärase töörutiini. Paar fakti on küll kõigutamatult kindlad. Töötajad, kelle töö ja kodu vahelised piirid on ähmased, kelle tööaeg ületab sageli normi või kes muretsevad töö pärast ka kodus olles, ei ole võimelised taastuma lühikese aja jooksul. Samas need, kel õnnestub puhata pikemalt, saavutavad töövormi kiiremini ja täielikumalt.

On leitud, et inimese heaolu taset mõjutab puhkuse kvaliteet ehk see, kuidas puhatakse. Lõpptulemusena ei ole vahet, kas inimene reisib, on paikne, toimetab koduaias või käib üritustel. Oluline on rahulolu, mida kogeb inimene enda valitud tegevusest või ka jõudeolekust. Ehk loeb see, kuivõrd lõdvestununa, tööst väljalülitatuna, rõõmsana ja rahulolevana inimene ennast puhkusel olles tunneb.

Tegutsemise ja puhkamise rütm

Kõikidele elusorganismidele on omane tegutsemise ja puhkamise rütm. Enamik elusolendeid on päevatsükli ühel lõigul aktiivsed ja teisel puhkavad. Enamasti on niisugune rütm välistingimustega ehk loodusega kooskõlas.

Tänapäeva inimene eirab aga sageli neid loodusrütme, mis on meile kaitseks antud. Inimese aktiivsus ei ole enam seotud päikesevalgusega, tööd tehakse tihtipeale õhtuti või öösiti. Väsimuse korral joome kohvi või muud ergutavat, paneme mängima energilise muusika ning püüame endale tõestada, et suudame ületada loodusseadusi ja enda sisemisi protsesse. Tulemuseks on tõsised tervisehäired, mis on muutunud juba normiks: krooniline väsimus, häiritud uni, psühhosomaatilised haigused.

Puhkamise kasuks rääkivaid huvitavaid fakte on avastatud ka spordimaailmast. Brasiilia professionaalsete käsipallurite treeningkava uurides leiti, et kui sportlastel oli treeninguvaba nädalavahetus, olid nende füsioloogilised ja psühholoogilised näitajad paremad, mis omakorda soodustas paremat ettevalmistust järgmise nädala koormuseks, nii et tulemused ületasid kokkuvõttes eelmise nädala omi.

Info töötlemine väsitab

Inimese võimekus infot töödelda ei ole aastatuhandetega muutunud. Selleks kasutatakse töömälu, mille abil juhib inimene oma tähelepanu ja ajaplaane ning lahendab probleeme. Tehniline areng tõi kaasa globaalse arvutite, nutiseadmete, sotsiaalvõrgustike ja teiste IT-tehnoloogiate massilise leviku, mis koormab informatsiooni töötlemise mahtu ajus. Ühelt teemalt teisele ümber lülitudes võib tekkida tunne, et inimene kontrollib olukorda, mis omakorda tõstab enesehinnangut, kuid pikaajaline suuremahulise info töötlemise kogemus tekitab väsimust ja ärrituvust. Lõpuks ei suudeta teha tööd täie tähelepanuga, samas ei suudeta ka loobuda ülekoormusest, sest tööandja ootused aina kasvavad ning ajutegevus on juba õppinud toimima ennast kahjustavalt. Ainus päästee on kvaliteetne puhkus.

Kuidas saavutada tasakaal töö- ja puhkeaja vahel

1. Tehke tööpäeva jooksul pause, täites selle aja aktiivsete teistlaadi tegevustega. Paus on vajalik töövõime taastamiseks. Kui on lõunapaus, minge välja sööma. Ärge jääge istuma, võileib ja kohvitass arvuti ees! Leidke võimalusi rohkem liikuda. Kui teie töö on seotud aktiivse liikumisega, on hea passiivne puhkus, kuid veelgi parem on aktiivne puhkus liikumisega, mida te töö ajal tavaliselt ei tee. Kui on võimalik, minge olenemata aastaajast korraks õue ja nautige ilma.

2. Nädalavahetusi või vabu päevi kasutage oma isiklike tegevuste elluviimiseks. Võimaluse korral lülitage end töökeskkonnast ja tööga seotud infost välja. Kui võimalik, jätke arvuti töö juurde ja töömobiil lülitage välja või hääletule režiimile. Jätke endale vähemalt üks päev nädalas, kui lubate endale jõudeaega ega planeeri mahukaid töökohustusi.

3. Aastapuhkus on püha. Häälestage oma e-kirjade postkastile automaatne vastus, et viibite puhkusel. Tekstile võite lisada, et tegelete tekkinud küsimustega tööperioodi alguses, või märkige, kes teid kiiretes küsimustes asendab. Ärge võtke puhkuse ajaks tööarvutit ja -mobiili koju kaasa. Kasutage seda aega, et leida parem kontakt lähedaste inimestega, loodusega ja iseendaga.

4. Õppige juhinduma aastatuhandeid kasutusel olnud ennast säästvast toimimisviisist: kui teed midagi, siis tegevuse lõpus võta aega ja vaata tehtut, hinda seda ja rõõmusta selle üle. See aitab mõtestada oma käitumist ja mõista iseennast, ning õpetab hindama oma võimeid ja seega kasvatama immuunsust välise stressi vastu.

5. Kui olete väsinud, siis tuleb puhata. Kui olete ülekoormatud, siis öelge uutest väljakutsetest ära. Nii olete aus iseenda ja oma kolleegide vastu ning hoiate oma sisemised füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused tasakaalus.

Juhi teabevara

Tutvustame uusi juhtimisteooriaid ning jagame teiste juhtide kogemusi, eraldi peatükid on pühendatud juhi isiksusele ja arengule spetsialistist juhiks. Autorid on juhtimis- ja psühholoogiavaldkonna tunnustatud koolitajad ning pikaajalise kogemusega juhid.

Teabevara valmib koostöös koolitus- ja konsultatsioonifirmaga Meta-Profit, peatoimetaja on sama ettevõtte treener-konsultant Inna Gorislavskaja.

Lisinfot saab SIIT.

Teabevara aastalitsentsiga saate:

– ligipääsu igal kuul uuenevale teabevarale

– kasutada e-nõuandekeskust

– lisavõimalusena paberväljaanne ja selle täiendused kord kvartalis

– e-uudiskirja Õigusuudised 10 korda aastas