Pille Room • 11. aprill 2019
Jaga lugu:

Millised on tegelikud kaugtöö plussid ja miinused?

Kaugtöö on tõenäoliselt ainus töötamise viis, kus lihtsalt istumise ja lobisemise eest palka ei maksta, sest kui töötajat silmapiiril tööd tegemas pole, saab tema tööd hinnata ainult selle järgi, milline on tegelik tulemus.

Foto: Shutterstock

Adobe EMEA regiooni äriarenduse juht Mark Greenway on öelnud, et kaugtöö on viimaste aastate kõige revolutsioonilisem suundumus, mis võimaldab intuitiivsemat töökogemust, parandab töötaja produktiivsust ja vabastab inimese kontoriorjusest. Kaugtöö ei ole alati lihtsalt võimalus töötada kodukontoris, vaid see on ka võimalus teha tööd globaalsel tasandil kodumaalt lahkumata.

Järjest rohkem on kriitikat, mida jagavad need, kellel on see uuendus juba omal nahal proovitud. Dropboxi ülemaailmne müügijuht Philip Lacor väidab, et lihtsalt seetõttu, et on võimalus igal ajal ja igal pool reaalajas üksteise ja oma tööga ühenduses olla, ei tähenda veel seda, et seda teha tuleks ja et see kuidagi produktiivsemaks teeks.

Tänu tehnoloogiale sõltutakse tõepoolest vähem füüsilisest asukohast ja üha rohkem kvaliteetsest internetiühendusest. Kaugtöö puhul ei tohiks siiski jätta tähelepanuta olulisi riske ega aspekte, mis töötavad nii töötaja enda kui ka ettevõtte eesmärkide vastu.

Kahtlemata on kaugtööl palju plusse ja ma ei vaidlusta neid – see on hea võimalus ühendada töö ja eraelu, ilma et tuleks istuda hommikustes ummikutes, ja see on võimalus olla tööturul aktiivne ka siis, kui on tarvis kodus lapsi kasvatada või lähedast hooldada, aga tuleks pöörata tähelepanu ka võimalikele kõrvalnähtustele, mida ei pruugita soovida.

Levinud väited kaugtöö positiivsete aspektide kohta

1. väide: kaugtöö on paindlik

Tõsi, töötaja saab ise valida, millal ja kus tööd teha. Kas töötada hommikul, õhtul või öösel, pole oluline, samuti ei ole tähtis, kas teha tööd diivanil lesides, õues ilusat ilma nautides või lapsega pargis mänguväljaku kõrval pingil istudes. Selline elukorraldus nõuab aga tugevat enesedistsipliini ja võimet end pidevalt ümber lülitada – koduste toimetuste lainelt töölainele ja tagasi ning nii mitu korda päevas, mitu korda tunnis (ja seda oskust pole paljudel), sest sageli teevad kaugtööd just need, kes peavad end samal ajal jagama nii koduste kui ka töiste kohustuste vahel.

2. väide: kaugtöö suurendab produktiivsust ja pühendumist

Tõsi, sest töötaja saab valida töötamiseks aja, millal ta on kõige produktiivsem. Mõnel on selleks õhtu, mõnel hommik, ja pausi saab teha täpselt siis ja nii pikalt, kui soov on. Sageli tähendab kodukontor aga seda, et haige või nutva lapse kõrvalt vastatakse kiiret reageerimist nõudvatele meilidele. Samuti võideldakse segaduse ja süütundega, sest sellisel viisil pole töötaja tegelikult pühendunud ei lapsele ega tööandjale. Produktiivsuse suurenemise asemel võib töötaja näida hoopis ebapädeva ja pealiskaudsena, sest ei suutnud ajapuudusel kiiruga pakutud lahendusi piisavalt läbi mõelda. Stanfordi ülikooli ökonomist Nicholas Bloom väidab humoorikalt, et kodus töötava töötaja suurimad produktiivsuse tapjad on televiisor, külmkapp ja voodi, seega võib häirivaid tegureid kodukontoris olla rohkemgi kui tööl.

3. väide: kaugtöö on tasakaal töö ja eraelu vahel

Eelmise kahe väite kriitika sobib ka sellesse punkti.

4. väide: suhtlus töötajate vahel on tõhusam

Tõsi, kuna suheldakse üldjuhul suhtluskanalis, kuhu on võimalik lisada palju inimesi ja olemas on protokoll kõigest, milles kokku lepiti. Ka ei veni koosolekud asjasse mitte puutuvate arutelude tõttu mitmetunnisteks. Tegelikkuses pole see sageli nii tõhus, sest veebisuhtlus ja meilide edasi-tagasi saatmine tekitab palju vestlusi ja arutelusid, mille lugemine on ajakulukas ja mida saaks vältida, kui ühise laua taga 15 minutit asja arutada. Samuti segab pidev veebisuhtluse jälgimine keskendumist.

Sõnumi edastamisel on oma osa miimikal, hääletoonil ja kehakeelel, mis on veebis või meili teel suheldes raskesti edastatavad ja võivad soodustada valesti mõistmist ja möödarääkimisi, sest ei ole võimalik näha sõnumi vastuvõtja reaktsiooni ja öeldut kohe parandada. Eraldi teema on kultuurierinevused, millega tuleks tänapäeval arvestada. Mõnes kultuuriruumis (või ka mõnes kontoris, kus kõik on väga hõivatud) esimesele meilile ei reageeritagi ning koostöö eelduseks on isiklik kontakt sooja käepigistuse ja heade soovidega.

Sellest, millised on kaugtöötamise riskid, sotsiaalse kapitali kadu ja karjäärivõimaluste potentsiaalne vähenemine, loe edasi Personali Praktikust.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733birgit.aljaste@aripaev.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee