Autor: Taimi Elenurm • 4. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimene otsib õnne, rahuldust, edu, aga ka väärilist tasu oma tegemiste eest – olgu selleks siis tunnustus, raha või muud hüved, millega mõõdetakse tänapäeval oma positsiooni ja staatust teise hulgas. Inimest valdavad vahel viha ja raev teiste vastu, kes püüavad samu asju, ning hirm neist asjadest ilma jääda, kui konkurentsis alla jäädakse. Soov järglasi saada võib tööelus muutuda sooviks omada järgijaid. Et neid oleks, näitab inimene üles hoolimist ja hoolitseb nende eest, kes kuuluvad talle oluliste inimeste hulka ehk siseringi. Kui inimene tunneb, et ta ei saa üksi hakkama ja et nii saavutamiseks kui ka toimetulekuks on vaja teiste abi, võib ta sattuda paanikasse, sest kunagi pole kindel, kas abi on kättesaadav ja kas seda jätkub seni, kuni inimene jaksab jälle ise edasi minna. Eelnevat aitab siduda, ühendada ja tervikuks põimida mängimise vajadus.

Vastupanu taga on hirm kaotada

Enamik inimesi nõustub, et muudatused on vältimatud, aga iga kümnes inimene on loomu poolest pigem uuenduste vastu. 2/3 väidab, et nad ei karda muudatusi, kolmandik väldiks neid. Uued muudatused innustavad siis, kui inimene on puhanud ja tunneb end hästi. Kui edusamme kohe ei tehta, loobuvad pooled pingutamast, aga kolmandik on kindel, et ei anna alla. Väsinuna ja ebaselges olukorras võib turvatunnet kõigutada surve loobuda harjunud töövõtetest.

Enamasti on paraku nii, et igasugune muudatus, mida inimene pole ise välja mõelnud ja mis pole tema algatatud, kutsub temas esimese reaktsioonina esile vastuseisu. Kõige rohkem kardavad inimesed muudatuste sotsiaalset külge. Peale materiaalsete väärtuste kaotamise kardetakse, et muudatused võivad tekitada ohtu ka tõekspidamistele, väärtushinnangutele, turvalisusele ja väljakujunenud sõprussidemetele.

Vastupanu muudatustele saab alguse hirmudest

• Hirm ebaõnnestuda: kas suudetakse omandada uued oskused? Kui see ei õnnestu, mis saab edasi?

• Hirm kaotuste ees sisaldab kartust, et soovitud tulemused pole saavutatavad ja see toob omakorda kaasa seniste soodustuste, positsiooni või võimu kaotuse.

• Hirm ebakindluse tõttu, sest pole teada, mida võivad muudatused põhjustada.

• Hirm võimetuse ees uute töökohustuste ja -ülesannetega hakkama saada.

• Mõju hirm: kui selgub, et on vaja teha otsuseid, mis mõjutavad teiste tegevust ja toovad endaga kaasa riski kaotada nende soosing.

• Teadmatuse hirm: ebapiisav info uue kohta tekitab hirmu uute asjade, ülesannete, tehnoloogia ja tavade puhul, mida pole varem kasutatud.

Sellest, kuidas muudatuste hirmuga toime tulla, kuidas muudatusteks jaksu juurde saada ja muust olulisest loe edasi ajakirjast Personali Praktik.