Keit Ausner • 30 aprill 2019
Jaga lugu:

Stressi mitu nägu – miks me rahulolematud oleme?

Isegi kõige suutlikemal meie seast võib tekkida aegajalt tunne, et asjad on ülepea kasvamas ja stressi liiga palju. Eriti tuttav on see inimestele, kelle roll ja vastutus hõlmab ka teiste juhtimist või muutuse elluviimist.

Foto: Shutterstock

Kuigi võimalused, väljakutsed ja pinged on tegusa elu lahutamatu osa, ei ole virvarris tasakaalu säilitamine alati niisama enesestmõistetav. Miks me teinekord üle pingutame? Miks me sageli liigset ärevust tunneme? Pidev võitlus stressi ja pingega ei saa olla meie eesmärk siin elus. Kuigi me ei saa pingelisi olukordi ära hoida, saame õppida ennast juhtima ja neid olukordi ära tundma. Appi tulevad neuroteadused ja psühholoogia, mis avavad eduka enesejuhtimise tagamaid.

Eluterve positiivne isekus

Kipume rääkima, et keegi meist ei talu rutiini ja ei taha n-ö üksluisust, tegelikult mõjub teatav rutiin meile hästi. Rutiin tähendab igaühe jaoks erinevat asja, mõne jaoks seisneb see igahommikuste tegevuste täpses järjestuses, mõne jaoks kindlas trennigraafikus, aga see võib tähendada ka seda, et oled iga nädal leidnud ühe päeva, millal pühendad aega iseendale.

Iseendale aja leidmist võib nimetada suisa positiivseks isekuseks, see on platvorm sellele, et oleksime eluterved ja suudaksime üldse teistega arvestada. Ega niisama naljalt ei öelda, et armastus algab iseendast.

Perspektiivitu olek tekitab depressiivsust

Oled sa kunagi tundnud, et rahulolu ei olegi võimalik saavutada? Või ehk unistanud sellest, et kaoks see veider ärevuse tunne ja saabuks mingisugune ZEN olek? Ilma sotsiaalse võrgustikuta ei ole rahulolutunnet võimalik saavutada. Kuigi me häbeneme sageli tunnistada, et vajame oma ümber inimesi ja tuge, siis on see rahulolu seisukohalt äärmiselt oluline.

Teine oluline määraja on eesmärk, inimesed vajavad oma ellu eesmärke. Need võivad olla täiesti erinevad eesmärgid – olgu selleks siis maja ostmine, oma valdkonnas märkimisväärsete saavutuste tegemine või hoopis tantsima õppimine, me kõik vajame midagi, mille nimel „pingutada“, sest muidu triivime siin elus sihitult ringi. Perspektiivitu olek tekitab depressiivsust, mistõttu on meil vaja midagi, kuhu oma energia suunata.

Tahan vs pean

Enesejuhtimine võib tunduda esmapilgul vaevanõudev ja keerukas protsess – muuta seda, kuidas oled harjunud mõtlema ja tegutsema. Võti peitub lihtsates tehnikates ja pisikeste sammude haaval liikumises. Üks lihtne tehnika on viia ellu väikene mõtteviisi muutus. Selle asemel, et mõelda, et pead midagi tegema ja endale peale suruma, mõtle pigem, et tahad seda teha. Asendades sõna pean sõnaga tahan, anname ajule signaali, et tegemist on millegagi, mis on meie jaoks hea.

Oled ehk tähele pannud, et me isegi mõtleme käskivas kõneviisis – ma pean selle ära tegema, siis pean veel poodi minema ja pärast pean lapse trennist ära tooma. Mõttemuutus, et sa tahad seda teha või hoopis võid seda teha, võtab tegelikult automaatselt stressifooni maha – ma tahan selle ära teha, siis on mu päev korras, kui tahan, võin veel õhtul trenni ka minna. Ainuüksi väikese sõnamuudatusega annad endale autonoomsuse olla otsustaja, kes ei pea midagi tegema, vaid teeb neid asju, mida ta tahab teha. Usu, see efekt on tuntav.

Samm haaval paremaks enesejuhiks

Enesejuhtimist tuleks vaadata nagu agiilset juhtimist - pead harjutama ja juppide kaupa omale uusi harjumusi sisse juurutama, miski ei sünni üle öö, eriti uued harjumused. Selliseid lihtsaid, kuid mõjusaid nippe, mida kohe rakendada, on palju. Teadlikkus nendest võimalustest ja ka nende lihtsusest aitab meil tuua ellu palju kasulikke muutusi ja ennetada ülepinget. Juunikuus alustab uus koolitus „Eduka enesejuhi oskused“, kus psühholoogiadoktor ja inimeste juhtimise konsultant Eva-Maria Kangro räägib sellest, kuidas psühholoogia ja neuroteadused enda kasuks tööle panna ning jagab teaduspõhiseid võtteid ülemäärase stressi ennetamiseks ja edasiviivaks tegutsemiseks. Kui tundsid juba seda artiklit lugedes, et enesejuhtimise teema ja tehnikad on sinu jaoks huvitavad ja ka olulised, siis tule kindlasti koolitusele, põnev ja soovituste rohke päev on garanteeritud!

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733birgit.aljaste@aripaev.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee