2. mai 2019

Mis juhtub, kui ettevõttes rakendada 4-päevane töönädal?

Nelja-päevast töönädalat proovinud Uus-Meremaa ettevõte otsustas jääda püsivalt sellise töökorralduse juurde.
Foto: Shutterstock

Testamentide koostamisega tegelev firma Perpetual Guardian tegi möödunud aastal kaheksanädalase katse ja andis umbes 200 töötajale igal nädalal ühe vaba päeva lisaks, jättes seejuures kõik palga ja tööhõivega seotud tingimused samaks.

Katseaja tulemusi uurinud teadlased leidsid, et stressitase vähenes, tööga rahulolu suurenes ning töö ja eraelu tasakaal paranes. Samuti märkisid nad, et töötajad olid 20% tulemuslikumad.

Firma katsetus on pälvinud suurt tähelepanu üle kogu maailma – ideele elab kaasa 3,2 miljardit inimest 32 riigis 10 000 sotsiaalmeedia postituse ja 3000 uudisartikli kaudu. Nüüdseks on teema muutunud globaalseks. Näiteks Ühendkuningriigi ametiühingute organisatsioon Trades Union Congress on katsetuse mõju ajel teatanud, et soovivad neljapäevast töönädalat lähemalt uurida.

Sotsiaalne kasu

Perpetual Guardianis eeldatakse, et enamik töötajatest otsustab töötada neljal päeval nädalas, aga see on siiski võimalus, mitte kohustus. Juhtkond rõhutab, et võti peitub paindlikkuses. Kui töötaja soovib, võib ta tulla kontorisse ja töötada tavapärased viis tundi päevas. Teised võivad varem alustada või lõpetada, et vältida liiklusummikuid ja tulla paremini toime laste eest hoolitsemisega, kolmandad võivad otsustada töötada töögraafiku alusel.

Katseaega hinnanud Aucklandi tehnikaülikooli personalijuhtimise professori Jarrod Haari sõnul suurenes töö ja eluga rahulolu kõigil tasanditel, nii tööl kui ka kodus, töötajate sooritus oli parem ja nad nautisid tööd rohkem kui enne katse algust. Just selliseid tulemusi oligi firma oodanud. Saadi kinnitust, et otsus uut töökorraldust katsetada oli õige samm.

Kõik tunnid pole võrdsed

Eksperimendist saab teha mitu järeldust. Taas kerkisid päevakorda küsimused pikki tööpäevi tegevate töötajate tulemuslikkuse ja sellise organisatsioonikultuuri kohta, samuti osalise töökoormusega töötajate väärtustamise ja premeerimise kohta.

Juba praegu on selge see, et pikemad tööpäevad ei tähenda tingimata paremaid tulemusi. Näiteks on Lõuna-Korea olenemata väga pikkadest tööpäevadest OECD koostatud tööjõu produktiivsuse pingereas viimaste seas. Samamoodi on Kreekas Euroopa riikide seas üks pikemaid töönädalaid, aga OECD mõõdiku (SKT töötunni kohta) järgi jäädakse teistest kaugele maha. Ka Jaapan on hea näide sellest, et pikad tööpäevad ei tähenda suuremat tulemuslikkust. Riigis vähendatakse nüüd teadlikult ületundide tegemise võimalust – näiteks kustutatakse tööpäeva lõpus tuled, et töötajad ei saaks tööd edasi teha.

Kas kulud suurenevad?

Rootsi valitsus on katsetanud töökorraldust, kus vanadekodu töötajatel lubati töötada kuus tundi päevas. Kuigi töötajad leidsid, et nende elukvaliteet paranes, neil oli vähem stressi ja rohkem aega koos perega veetmiseks, osutus see eksperiment kulukaks, sest kohalik omavalitsus pidi palkama lisatööjõudu, et puudujäävad töötunnid katta.

Island tegi sarnase katsetuse, lubades osal Reykjavíki töötajatel vähendada töönädala pikkust nelja või viie tunni võrra. Selles eksperimendis püsis tulemuslikkus samal tasemel, mis tähendas seda, et kulud püsisid samuti samad. Töötajate tööga rahulolu oli suurem ja nad puudusid vähem päevi haiguse tõttu.

Need uuringud viitavad sellele, et oluline on kindlasti töö sisu, et otsustada, kas tööpäeva lühendamine on kulutõhus. Vahetustega töötajate, näiteks õdede, turvameeste või hooldajate puhul on vaja, et keegi oleks kogu aeg tööl, mis tähendab, et tööandja peab otsima kellegi teise, kes ülejäänud ajal tööd teeks.

Kontoritöötajate puhul võib olla tegu Parkinsoni seadusega, mille järgi täidetakse tööga selleks ettenähtud aeg. Teisisõnu, töötajad muutuvad tulemuslikumaks, kui ülesande täitmiseks on vähem aega. Iroonia seisneb selles, et osalise koormusega töötajatele makstakse vähem kui täiskohaga töötavatele kolleegidele, kuigi paljud töötavad lapsevanemad nendivad, et saavutavad nelja päevaga selle, mille teised viiega. Osalise koormusega töötamine võib aidata suurendada tööjõu mitmekesisust ja see on ka üks põhjus, miks Amazon katsetab lühemaid tööpäevi.

See kõik on kindlasti alles algus. Paljud seaduste koostajad ja ettevõtted jätkavad Perpetual Guardiani eksperimendi tulemuste jälgimist ja uurivad, kuidas suurendada tulemuslikkust ja parandada töö ja eraelu tasakaalu.

Artikkel on ilmunud ajakirja Personali Praktik märtsinumbris.

KÕIK INFOLEHE PALK LOOD

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700