Autor: Sekretär.ee • 1. juuni 2019

Kuidas ise oma vaimset tervist kaitsta?

Teadus ei ole veel suutnud leida viisi, kuidas inimestel vaimse tervise probleeme üldse ei tekiks, aga me saame teha paljutki nende vähendamiseks. Väljaanne Thrive Global avaldas intervjuu psühholoogiadoktori ja Deloitte'i tegevjuhi Deborah Miscolliga, milles räägitakse heast vaimse tervise hügieenist.
Foto: Shutterstock

Kas vaimse tervise probleeme on võimalik ennetada?

Üldiselt on eksperdid ühel meelel, et vaimse tervisega seotud haigused on põhjustatud mitmekülgsest bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioonist, aga see ei tähenda, et ei ole viise, kuidas ennetada sümptomite avaldumist. Varajane märkamine ja ravi võib palju aidata. Ainuüksi oma tunnete ja mõtete regulaarne jälgimine aitab märkimisväärselt.

Aga geneetika?

Samuti. Kui näiteks ühel vanemal on olnud depressioon, võib ka lapsel olla suurem risk depressiooni põdeda. Mõjutavad aga ka teised tegurid. See on nagu vähiga – see, et on olemas risk, ei tähenda, et haigestutakse. Teadmiste ja tegevustega saab teha palju, et oma vaimset tervist toetada – ükskõik, millised geneetilised riskitegurid ka on.

Milliste viisidega saaks ennetavalt oma vaimset tervist toetada?

Eneseteadlikkusel on väga suur roll. Lisaks on olulised ka kergesti õpitavad ja lihtsasti teostatavad oskused, näiteks oma tunnete juhtimine, vastupidavuse arendamine, suhete hoidmine, optimismi ja tänulikkuse kasvatamine. Isegi head toitumisharjumused, vedeliku tarbimine, uni, liikumine ja kogukondlik tegevus aitavad meil olla hea vaimse tervise juures.

Heaoluga seotud tegevused aitavad kasvatada vastupidavust ja reageerida muutustele paindlikult. Me ei saa tõuse ja langusi elus vältida – see ei ole realistlik –, aga saame kasvatada võimet nendega toime tulla.

Üldised heaolu põhimõtted toetavad samuti vaimset tervist?

Absoluutselt. Kui meil on vaimse tervise kriis, ei saa me alati muuta oma tunnetust maailmast, aga saame võtta vastutuse oma tegude eest ja harjutada hakkamasaamiseks vajalikke oskusi. Nii saame sageli vältida kriisi süvenemist. Kui me oleme kriisi ületanud, siis vastupidavus, mille oleme sellega ehitanud, aitab taastuda.

Millistest oskustest räägime?

On neli peamist gruppi oskusi.

1. Kognitiivsed oskused – see, kuidas igapäevaelus tegutseme. Need kujundavad meie vaatenurka, mõjutavad meie kogemusi ja on täielikult meie kontrolli all. Me suudame õppida kognitiivseid oskusi kiirelt ja neil on suur mõju sellele, kuidas me sündmusi käsitleme, alates tavalistest tõusudest ja mõõnadest elus, lõpetades depressiooni ning teiste haigustega.

2. Suhete loomise ja hoidmise oskused – need on eriti olulised tänapäeva maailmas, mis on täis sotsiaalmeediat ja mis viib meid eemale tõelisest lähedusest. Head, toetavad ja toimivad suhted on nii vaimse kui üldise tervise võtmeks.

3. Tänulikkus. Maailmas on palju negatiivsust. Tänulikkuse ja optimismi kasvatamine aitab keskenduda sellele, mis on hästi. Inimesed, kes muudavad tänulikkuse harjumuseks, tunnevad elust suuremat rahuldust.

4. Tunnete juhtimise oskused. Hingamisharjutused, mediteerimine ja liikumine aitavad meil emotsioonidega toime tulla. Ka inimesed, kes väärtustavad und, on emotsionaalselt stabiilsemad.

Nii et sellisel juhul ei pea minema teraapiasse?

Teraapia ei pea olema esimene tegevus. Osa inimeste jaoks on teraapiasse minek suurem eneseületus kui teiste jaoks. Kui sa ei hoia ennast, siis võib kukkumine olla valusam. Nii et kui tahad esialgu katsetada iseseisvalt, alusta eneseanalüüsist. Harjuta kognitiivseid oskusi: ole oma tegevustes pühendunud ja vastutustundlik ning jälgi objektiivselt, kas teed edusamme.

Ole aga teadlik sellest, et vaimse tervise kriisis, kui igapäevaelu on juba häiritud, annab professionaalne abi kõige kiirema võimaluse paranemiseks.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700