Autor: Sekretär.ee • 30. september 2019

Olukorras, kus otsingumootor toob välja võrgulehel avaldatud inimese andmed, mida ei soovita seal näha, tuleb esmalt pöörduda andmete avaldaja poole ehk võtta ühendust võrgulehe pidajaga. Näiteks vana töökoha võrgulehelt soovivad paljud oma andmeid kustutada ja seda soovi saab täita vana tööandja.

Vahest võib olla inimestel igati õigustatud kahtlus, kas andmed üldse pidid olema avaldatud. Sel juhul on mõistlik taaskord teha pöördumine võrgulehe pidaja poole ja otse küsida, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel isikuandmed on avaldatud.

Kui tegemist on seaduse või ajakirjanduse sätte (avalik huvi) alusel avaldatud andmetega, ei saa alati andmete kustutamise nõude täitmisele loota. Ajakirjanduslik säte tähendab oma sisult, et kui kaalukausi vaeb üles avalik huvi, ei pruugita inimese privaatsuse sooviga arvestada. Kuid alati peab ajakirjanduse sätte kasutamisel olema arvestatud ajakirjanduseetika koodeksiga.

Kui õiguslikku alust ja eesmärki ei ole, on inimesel õigus nõuda avaldajalt oma isikuandmete kustutamist. Pärast muutuse tegemist võrgulehel, uuendab end teatud ajatsükli jooksul ka otsingumootor. Alati võib ka otse otsingumootori poole pöörduda, kasutades selleks ette antud vormi. Kui inimene pöördub otse, peab ta arvestama, et otsingumootor ootab põhjendamist ja tõendamist, miks peaks andmed kustutama.

Isikuandmete kaitse üldmäärus annab võimaluse nõuda ka andmete töötlemise piiramist. See tähendab, et inimene saab nõuda oma andmete mittekuvamist ja seda kas võrgulehel või otsingumootoris. Igal juhul tuleb olla valmis põhjendamiseks ja kui vaja siis ka tõendamiseks.

Millest alustada?

- Tee kindlaks, kes on andmete avaldaja või milliselt veebilt andmed on pärit. Kui võrgulehe omanik pole teada, siis võrgulehe registreerijat on enamasti võimalik tuvastada kasutades erinevaid whois-otsinguid, nt https://www.whois.com/whois, https://uk.godaddy.com/whois ning .ee domeenide puhul www.eis.ee ja .eu domeenide puhul www.eurid.eu.

- Uuri välja põhjus, miks andmed on avaldatud. Igal avaldamisel peab olema eesmärk. Näiteks, kui on avaldatud foto tagaotsitavana politsei veebis või ajakirjanduses, on avaldamisel eesmärk inimene üles leida. Kui inimene on üles leitud, kaob ära avaldamise eesmärk.

- Nüüd kui tead avaldajat ja põhjust, miks on andmed avaldatud, hinda olukorda edasise sammu astumiseks. Õigus andmed kustutada on reeglina Sinu poolel, kui andmete avaldamisel pole olnud seaduse sätet või eesmärki või on see juba täidetud. Võid olla kindel, et isikuandmete kaitse põhimõtted annavad inimesele õiguse olla unustatud nende andmete osas, mida enam ei ole vaja või mis on avaldatud seadusevastaselt. Lisaks on sul õigus andmete töötlemist piirata, näiteks ei pea olema avalikkusele teada, millises lasteaias või koolis oled käinud. Andmete töötlemise piiramine on ka oma nime initsiaalide vastu asendamine, mis teinekord on hea lahendus, kui ilmtingimata on vaja mõnda dokumenti avaldatuna hoida. Töötlemise piiramine on hea võimalus leida kompromisslahendus andmetöötleja ja inimese vahel, s.t andmeid saab edasi kasutada, aga need ei ole leitavad otsingumootorist.

- Kui leiad, et sul on õigus saada unustatuks ehk andmed kustutada või nende töötlemist piirata, pöördu avaldaja poole. Selleks tuleb võtta ühendust veebikülje omanikuga, teisisõnu andmete algallikaga ning talle põhjendada, miks nii arvad. Kui näed, et avaldamine on olnud ebaseaduslik, ole valmis seda ka tõendama. Otsingumootor uuendab end peale muutusi reeglina ise, aga kui soovid olla kindel, et andmed otsingumootorist kindlalt maha saaks, võid pöörduda taotlusega ka ise.

Siit leiab kolme otsingumootori taotlusvormid:

Google vorm

Bingi vorm

Yahoo vorm

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon