andmekaitse bürootöös

Ettevõtte küberturvalisus algab iga kasutaja internetikäitumisest. Kuigi me ei pruugi selle peale alati mõelda, oleme üks osa suurest süsteemist, mis aitab ettevõtet pahalaste eest kaitsta.

Sotsiaalmeediakontode või e-posti kontode kaaperdamine on olnud viimase 10 aasta vältel tõsiseks probleemiks. Identiteedivargused võivad tunduda esialgu võõrad ja kauged mured, kuid kas mõtled samamoodi, kui avastad Facebookis, et Sinu nimi ja andmed elavad oma elu uuel kontol? Ka see on küberkuritegevus, millele tuleb reageerida!

Kujutage ette, et teie tööruumis on kogu aeg aknad ja uksed pärani lahti ning iga soovija võib sisse tulla, kas või vandaalitseda ja lahkudes midagi kaasa haarata. Piltlikult just selline olukord valitseb organisatsioonis, kus ei ole hinnatud küberohte ega tehtud jõupingutusi küberuste ja -akende sulgemiseks.

Riigi Infosüsteemi Amet annab 19 soovitust, kuidas saad oma telefoni palju turvalisemaks muuta. Muu hulgas öeldakse üllatuslikult, et näotuvastusse ja sõrmejäljelugejasse tasub suhtuda ettevaatusega.

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) avaldas hiljuti seisukoha küsimuses, kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tervisega seotud informatsiooni. AKI tõi välja, et terviseandmete töötlemise aluseks saab olla vaid seadusest tulenev alus või nõusolek.

Nagu igal asjal on oma hea ja halb külg, on seda ka infomaailma põhitegijal- otsingumootoril, mis leiab üles kõik avalikud võrgulehed ja kajastab nende sisu. Kuna osa infost on inimeste isikuandmed, võivad mõned inimesed ainuüksi juba oma nime ja sünniaega otsingumootorist nähes tunda privaatsuse riivet ning leidub neidki, kes tahaksid teha kõik selleks, et maha saada mistahes isikuandmed. Tsitaat elust enesest: „Pole ju teiste asi, et minu koer toob koju medaleid ja jooksen oma vanusegrupis kõige kiiremini.“