Annela Laaneots • 1 oktoober 2019

Millest on kommunikatsioonis oluline lähtuda?

Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits sõnastas septembri keskel ilmunud Eesti 2019. teatriaastat kokkuvõtvas mastaapses ülevaateartiklis Tartu ülikooli teatriteaduste professorile Anneli Sarole viidates, et Eesti teatri probleem on tasapaksus. See tähendab, et teater on piisavalt paks, aga täiesti tasane.

Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuhtimise õppejõud ja kommunikatsioonipraktik Annela Laaneots   Foto: Erakogu

„Laval on professionaalsed näitlejad, kes mängivad väga hästi, lavastaja on teinud oma tööd väga professionaalselt, samuti kunstnik ja valgustuskunstnik, aga mida see etendus meile kui vaatajale ütleb? Juba aastaid on Eesti teatris probleemiks see, et meil on palju professionaalset teatrit, aga see ei ütle meile kui vaatajale mitte midagi või kõnetab minimaalselt.ˮ

Paralleele saab tõmmata Eesti kommunikatsioonimaastikuga – iial pole olnud tööl nii palju suhtekorraldajaid ja kommunikatsioonijuhte, kes kirjutavad nii palju pressiteateid ja meediatekste – kvantiteedi üle ei saaks ju kurta. Sarnaselt aga Eesti teatrimaastikuga pole lugeja-kuulaja-vaataja põhivajadus mitte see, et veebiportaalis ilmuks iga mõne minuti järel kommunikatsioonijuhi pressiteatel põhinev uudisnupp, vaid see, et ilmuks uudised, mis teda kõnetavad, räägiks olulisest talle kui lugejale.

Kommunikatsioonijuht on ajakirjaniku koostööpartner – kui kommunikatsioonijuht pakub välja teema koos kõnetava vaatenurgaga, saab see olla üks võimalus, kuidas puudutavad ja kordaminevad lood meedias sünnivad. Mida loetakse, mis lähevad korda ja kõnetavad. Loota, et ainult ajakirjanikud jaksaksid kogu tasapaksust tekstimassist sõeluda välja lugejat-kuulajat-vaatajat kõnetava, seab ajakirjanikele ehk liiga suure koormuse ja ootused.

Tõsi, me pole ilmselt enam väga kaugel ajast, kus tehisintellekt otsustab, millised uudised pääsevad meie jaoks personaalselt kokku pandud uudisportaali meie huvide põhjal. Ent seda enam tuleks kommunikatsioonijuhtidel mõelda, et kui see aeg on käes, oleksime valmis. Tehased, kus masinad kirjutavad üldiseid tekste kokku oma seadistusest lähtudes, on ju olemas juba praegu ja taolise tasapaksu tekstiloome jaoks pole juba praegu või vähemalt lähitulevikus suhtekorraldajat või kommunikatsioonijuhti küll enam vaja.

Tunne oma lugejat, vaatajat, kuulajat

Eri väljaannetel on oma lugeja-vaataja-kuulaja ning toimetajad ja saatejuhid teavad nii statistikale kui kogemusele tuginedes, mis nende kuulajat, lugejat ja vaatajat huvitab. See tähendab, et Eesti meediaväljaannete sihtgruppe tundmata on keeruline pakkuda huvipakkuvat sisu.

Seega pole võimalik olla kommunikatsioonijuhina pahane kellegi teise kui iseenda peale, kui kirjutad teksti ja see ei leidnud nii palju kajastust, kui lootsid; või leidis, ent väikses mahus. Ehk oli valitud ka vale kanal lisaks sellele, et teema polnud läbi kirjutatud lugeja huvist lähtudes?

Tea, kus on su lugeja, vaataja, kuulaja

Paljud lugejad-vaatajad-kuulajad asuvad kõlakodades, kuhu ollakse liikunud vabatahtlikult ja kus võimenduvad sarnaste vaadetega inimeste arvamused. Nii mitmedki inimesed on avalikult tunnistanud, et nad on lakanud virtutaalselt sõbrustamast inimestega, kellega nende vaated ei kattu, ja veelgi enam – kelle vaated neid ärritavad. Mugavam on olla oma kõlakodades, kus võimenduvad sarnaste seisukohad. Kui ollakse sunnitud kõlakodadest väljuma, siis on kerge tekkima mõistmatus, et kust on pärit kõik need teistsuguste arvamustega inimesed ja kuidas see üldse nii saab olla, sest „mina ei tea küll kedagi, kes päriselt ka nii arvaksˮ. Eri kõlakodades asuvad inimesed näevad sama infot erinevalt ja ka nende huvi fookus on erinev.

Oleme jõudnud ka niikaugele, et osa kõlakodade liikmeid, sealt infot saajaid ja selle põhjal oma arvamuse kujundajaid ei huvita eriti, kas tema tarbitav meediakanal on avalik-õiguslik, munitsipaalmeedia või suurde kontserni kuuluv ja end üleriigiliseks päevaleheks nimetav väljaanne või hoopis partei uudisteportaal.

Paljud ei pane ka tähele, kas ilmunud teksti avaldamise eest on teksti kirjutanud organisatsioon väljaandele maksnud. Lugeja avab ja loeb-kuulab-vaatab siis, kui teksti sisu teda haarab, eristub tasapaksusest, tema huvidega kattub. Olgu see siis makstud või maksmata.

Kui tuua kelmikas paralleel brittide juurest, kellest ikka tahame kui trendiloojatest eeskuju võtta, siis on „Kuuuurijaˮ saatega suurt ja omanäolist sihtgruppi kõnetav Katrin Lustki Londoni kõrgseltskonnale viidates öelnud: „Kui minna Annabeli privaatklubisse või Harry’se baari, siis seal olevad naised püüavadki oma soengutega, riiete värvivalikuga ja eri stiilide kombineerimisega iga hinna eest üksteisest eristuda.ˮ

Annela Laaneots astub üles 13. novembril 2019 toimuval Koolituskonverentsil 2020 Viru konverentsikeskuses, kus räägib sellest, kuidas meediamaastikul toimunud muutustega eesmärgipäraselt toime tulla.

Vaata SIIT ka teisi esinejaid, päevakava ja registreeri end hea hinnaga!

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700