Sergey Saadi • 25 november 2019

Kuidas keskeas haigustele varakult jaole saada?

Täiskasvanud ja eakamad inimesed on reeglina haigemad kui lapsed ja noorukid - see on tingitud juba läbipõetud haigustest, keskkonnamõjudest ja geneetilistest iseärasustest. Samas ei ole olemas haigusi, mida põeksid ainult täiskasvanud või ainult lapsed - iga inimene võib haigestuda, seda vanusest hoolimata. Kuidas keskeas tekkivatele tervisemuredele võimalikult vara jälile saada ning neid ravida, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

Foto: Shutterstock

Erinevate sümptomite tekkimine ei tähenda, et inimene oleks just sel hetkel haigestunud. “Niinimetatud eelhaigestumine toimub varem ja organism on antud tervisehäirega haige teadmata juba pikemalt võidelnud. Ühel hetkel saavad organismi jõuvarud aga otsa ja just siis tekivadki esimesed haiguse sümptomid,” räägib Minudoc.ee perearst. “Näiteks kui inimesel on esmaspäeva hommikul kõrge vererõhk, siis on see tema viimase aasta elutempo ja stressirohke ning väheliikuva eluviisi tulemus. Selle esmaspäeva hommikuni on aga organism püüdnud juba pikalt oma reservide arvelt tervisemuret lahendada - need reservid saavad ühel hetkel paraku otsa,” lisab ta.

Paljud pärilikud ja geneetilised haigused annavad endast sümptomite näol märku vaid siis, kui ilmneb mitmete kahjulike tegurite kokkulangevus.

1. Varikoossed veenilaiendid

Esineb rohkem naistel kui meestel - see on tingitud nii hormonaalse tausta iseärasustest kui väikevaagna verevarustuse häiretest ning iseärasustest, lisaks geneetilisest eelsoodumusest. Surve jalgade veenides kasvab erinevatel põhjustel ja seetõttu tekivadki veenilaiendid. “Ennetamiseks on olulised tervislik eluviis ja aktiivne liikumine. Ettevaatlik tuleks olla raskete jõutreeningutega, mis tõstavad liigselt rõhku vaagna veresoontes. Ennetamisel on abiks ka kompressioonravi, veenilaiendite tugisukkade kandmine,” sõnab Saadi.

2. Nahamuutused: hea- ja pahaloomulised kasvajad nahal, kortsud, naha pigmentatsioon

Nii psühholoogilise stressi kui ka päikesekiirguse, hormonaalsete muutuste, ravimite tarvitamise ja naha loomuliku vananemise tagajärjel aeglustuvad naha enesetaastamise protsessid, võib muutuda ka naharasu ja higi koostis. “On soovituslik vältida solaariumis käimist, päikese käes tuleks viibida võimalikult vähe ja naha muutuste korral õigeaegselt perearsti poole pöörduda.”

3. Glaukoom ja katarakt - silmahaigused, mille puhul on iseloomulik silmasisese rõhu tõus ja nägemisnärvi kahjustus ning silmaläätse hägustumine

“Nende haiguste täpsed põhjused pole teada, kuid kindlalt mängivad rolli pärilikkus, kaela- ja koljutraumad, kaasuvad kroonilised haigused nagu näiteks silmahaigused, närvisüsteemi haigused, südame-veresoonkonna haigused ja ainevahetuse häired. Ennetamiseks tuleb ka sel puhul erilist tähelepanu pöörata tervislikule eluviisile, regulaarsele füüsilisele aktiivsusele ning ülaselja- ja kaelalihaste tugevdamisele,” soovitab Minudoc.ee perearst.

4. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertooniatõbi, millele on iseloomulik vererõhu tõus üle 140/90 mmHg

Haigus võib olla esmane - essentsiaalne, teadmata põhjusega, ja sekundaarne, kui põhjuseks on kindla elundi või elundsüsteemi talitluse häire. “Kaalu langetamine, regulaarne liikumine, soola tarbimise piiramine - need on asjad, mida võiks teha, et proovida ravimiteta kõrgenenud vererõhku normi piirides hoida. Teisese hüpertooniatõve puhul tuleb aga ravida elundit, mis haiguse esile kutsus. Kui tunnete peavalu, tuksumist peas ja rõhuvat tunnet silmades - siis võib olla õige aeg mõõta vererõhku ja vajadusel pereõe või perearsti poole pöörduda,” selgitab Saadi.

5. Liigeste artroos ehk kulumine

Arvatakse, et artroos on eakate inimeste haigus, kuid sageli tekib see keskeas füüsiliselt väga aktiivsetel inimestel ja kui inimene muutub vanemaks, millega tavaliselt kaasneb väheliikuv eluviis ja kehakaalu tõus, muutused lülisambas, hakkavad selg, põlved ja puusad muret tegema. “Tegemist on pöördumatu protsessiga, kuid selle ennetamiseks ja pidurdamiseks on ainult üks vahend - aktiivne tervislik liikumine. Seda tuleb aga mõistlikult praktiseerida, sest kindlasti ei tohiks tekkida ülekoormust. Peab mainima ka seda, et artroosi teket võivad provotseerida nii jooksmine kui ka jõutrenn, mis on tingitud eeskätt liigeste struktuuride ülekoormuse ja lülisambas asuvate närvide kahjustusega raskuste tõstmise või pideva põrutuse mõjust. Kuldseks keskteeks on regulaarne mõõdukas jõutreening ja eakohane füüsiline aktiivsus, mille kaugem eesmärk peab olema liikumisvõimelisena püsimine nii kaua, kui võimalik.”

6. Veresoonte ateroskleroos ja verelipiidide ainevahetushäre

Tegemist on kroonilise veresoonte kahjustusega, mis on tingitud suurenenud “halva kolesterooli” (LDL) ja triglütseriidide kogusest veres ja “hea kolesterooli” (HDL) vähenemisest. “Kõik see võib põhjustada südame, peaaju, silmade ja teiste elundite veresoonte kahjustust, mis võib viia infarktini või jäseme amputatsioonini. “Sellel tervisehäirel on hästi palju soodustavaid tegureid, enamus neist on seotud ebatervisliku ja väheliikuva eluviisiga. Sellest soovitus - et veresooned oleksid terved, praktiseerige tervislikku eluviisi, mis hõlmab regulaarset füüsilist aktiivsust vähemalt 150 min nädalas, piisavat und (vähemalt 8 tundi ööpäevas), stressivaba elu, tervislikku toitumist ja halbadest harjumustest loobumist,” ütleb perearst.

7. Hulgiskleroos ehk sclerosis multiplex

Seni kindlalt teadmata põhjusega harva esinev kesknärvisüsteemi haigus, mille sümptomiteks on nägemishäired, jäsemete nõrkus ja tundlikkushäired, kognitiivsed häired, siseelundite talitluse häired ja muud sümptomid, mis sõltuvad peaaju valgeaine kahjustuse piirkonnast.

“Ainukeseks soovituseks on antud haiguse puhul see, et esmaste kahtlaste ülalmainitud sümptomite puhul tuleb pöörduda perearstile.”

Allikas: Virtuaalkliinik

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700