Autor: Tiina Saar-Veelmaa, psühholoog, tööõnne uurija • 25. november 2019

1. Töökoht peab olema hygge. Taani õnne fenomen hygge peidab endas oskusi ja teadmisi keskkonda hubaseks ja õdusaks muuta ning just seda ootavad inimesed ka töökohalt. Olgu see haigla, tootmisruum või kontor, oodatakse, et seal oleks kasutatud meelepäraseid värve, intuitiivseid kujunduslahendusi ning kindlasti peaks seal olema lõõgastus- ja puhkenurgad – kus töökaaslastega vestelda ka muust kui ainult tööst –, kus olla omaette ja vajaduse korral mõtteid koguda või tukastada.

2. Piirideta karjäär töökohtadel. Tänapäeval soovivad töötajad, et tööandja küsiks neilt, kuidas mina saan sind õnnelikuks teha. Siia alla käib nii paindlikkus kui ka hobide ja huvidega arvestamine. Näiteks kui töötajal on mõni eriline hobi, mida on vaja just septembris harrastada, nt Norrasse kalale minna, siis tööandja ütleb, et muidugi mine, see on oluline. Inimesed soovivad olla oma elus autonoomsed, mitte kettidega töökoha külge aheldatuna tunda, et elu läheb mööda. Tark tööandja aitab töötajatel pere- ja eraelu nutikalt tööga ühendada, sest see ennetab läbipõlemist.

3. Töödisain. Samamoodi kui tööaja paindlikkust igatsevad inimesed vabadust ka töörollis. Sisuliselt on võimalik iga töökoha ülesanded töötaja vaates jagada suurepäraseks, normaalseks ja häirivaks. Just neist häirivatest ülesannetest peaks tööandja püüdma töötajat vabastada ja muutma ametikohad pigem modulaarseks, et oleks võimalik ülesandeid lihtsasti ümber mängida.

4. Võrdsus töösuhtes. Sisuliselt võiks sõna „ülemus“ prügikasti visata ja loobuda ainult hierarhial põhinevast autokraatsest juhtimisest. Mida vabamad ja võrdsemad on töösuhted, kus inimesi koheldakse austusega hoolimata nende positsioonist, seda inspireerivamana tajuvad inimesed seda töökohta, seda rohkem tahavad nad seal töötada ja anda endast parima.

5. Kaasamine. Inimesed soovivad, et nende arvamust kuulataks iga päev, mitte ainult rahulolu-uuringutes korra aastas. Selleks et inimesed saaksid kaasa rääkida, peaks ettevõttes toimuv olema kõigi jaoks läbipaistev ja arusaadav. Näiteks strateegia loomisel võib välja pakkuda teemasid, mille hulgast saavad inimesed valida, mis neile oluline on ja millisesse valdkonda nad soovivad panustada. Kindlasti lihtsustab kaasamist ka see, kui info on kättesaadav kas intranetis, Slackis või mujal, kus on kommenteerimise ja ettepanekute võimalus. Samuti saab pärast iga projekti teha tagasisideküsitluse või retrospektiivi, mis läks hästi ja mis mitte.

6. Terviseedendus ja biohäkkimine. Inspireerivas töökeskkonnas pööratakse terviseedendusele palju rõhku, olgu see siis mindfullness-treeningute, sporditoetuse, tervisepäevade, psühholoogilise nõustamise või muude teenuste kujul. Kindlasti kuulub paketti ka põhjalik tervisekontroll, mille käigus saavad inimesed ennetada tööst ja vildakast elustiilist (liigne istumine, sundasendid, liiga palju kohvi, vähe liikumist, ebakvaliteetne või ebaregulaarne toitumine, sõltuvushäired, muretsemine, kiirustamine, pidev pinge ja kriitika) tingitud terviseprobleeme.

7. Õnnelik toitumine. Viimase aja suur probleem on see, et töö intensiivsuse tõttu on lõuna lühenenud keskmiselt 20 minutile ja inimesed harrastavad nn klaviatuurilõunaid, süües töökohalt lahkumata. Kui täisväärtusliku toidu nautimiseks ei võeta enam piisavalt aega, soodustab see otseselt läbipõlemist. Inspireeriv on töökeskkond, kus töötajad väärtustavad ühist piisavalt pikka lõunat, mil jagatakse teadmisi tervislikust toitumisest ja tehakse koos süüa.

8. Uue aja töövahendid. Isegi kui töökeskkond on tänapäevane ja tehnoloogia kõrgtasemel, takerduvad ettevõtted tihti vanamoodsatesse juhtimisvahenditesse, nagu kantseliitlikud arenguvestlused või ebamugavad infokeskkonnad, ülikeerukad rahulolu-uuringud ning eelmise sajandi tunnustamissüsteemid. Uue aja töövahendid on eeskätt inimesekesksed ja tekitavad hea tuju, tunde, et mind väärtustatakse. Nii võib kaasamiseks ja tagasisideks kasutada Clanbeati või BlueMonday’d, arenguvestluseks HappyMe.ee-d või Impraise.com-i.

9. Sotsiaalne uuenduslikkus. Juhid on tihti mures, et nemad üksi ei jõua kõiki inimesi motiveerida, tähele panna ja probleeme lahendada. Selleks et inimesed looksid ise keskkonna, kus nad tahavad töötada, tuleb neile lihtsalt võimalus anda. Need võivad olla lihtsad traditsioonid, kuidas tähistada sünnipäevi, väärtustada staaži, inspireerida üksteist, veeta koos aega, rääkida vigadest, õppida teistelt, arendada 21. sajandi kompetentse jne, aga selliste tavade loomine ühendab inimesi.

10. Tunnustamine. Inimestele meeldib töötada keskkonnas, kus nad tunnevad, et on väärtustatud ja märgatud ning seda mitte formaalselt, vaid südamest. Tihti ei piisa aasta kolleegi valimisest, sest siis ei paista paljude panus välja. Võiks juurutada kolleegi märkamise süsteemi, kus kõik saavad kõigile tänu- ja tunnustuskaarte valmistada ning teha need ka üle ettevõtte avalikuks.

11. Uhkus ja hea maine. Kui ettevõte on sisemiselt elujõuline, võiks sellel lasta ka välja paista juba sotsiaalse vastutuse pärast, et teised saaksid meie parimatest tavadest õppida. Inspireeriv on töötada ettevõttes, mis on oma valdkonna pioneer ja mille üle saab uhkust tunda.

12. Tööõnnespetsialist. Et inspireeriva töökeskkonna kujundamine päriselt õnnestuks, on oluline, et oleks eestvedaja, kelle südameasi see oleks, olgu tegu kontorihaldja või tööõnnedisaineriga – nimi ei loe, aga sisu sellele rollile saab luua üksnes see, kes neid teemasid oluliseks peab.

Juhiabi teabevara

Toob koostöös Äripäeva värbamis- ja turundusspetsialist Sigrid Veskiojaga teieni rohkem kui 30 valdkonna parima asjatundja teadmised ja kogemused. Kokku on koondatud igapäevatöös vajalikud praktilised näidised ja dokumendivormid, mille saad alla laadida ja kohe kasutada. Lisaks ka audio- ja videosisu! Teabevara juurde kuulub ka e-nõuandekeskus, kus küsimustele vastavad parimad pikaajalise kogemusega spetsialistid.