Autor: Tiina Lang • 15. detsember 2019

Kohtulugu: töösuhte lõpp - rasedus või sobimatus?

Kolm kuud metsa ostu-müügi maaklerina töötanud naine esitas pärast töösuhte lõppu avalduse töövaidluskomisjonile. Ta palus tühistada töölepingu ülesütlemine ja mõista tööandjalt välja kaheksa kuu keskmise töötasu hüvitis summas 4872 eurot. Lisaks soovis naine tuvastada, kas tööandja katkestas temaga töölepingu raseduse tõttu, paludes mittevaralise kahju hüvitiseks 3000 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 20. aprillil 2016 töötaja avalduse osaliselt, vähendades hüvitist kuue kuu keskmisele töötasule. Tööandja esitas seepeale kohtule taotluse vaadata töövaidlus läbi hagimenetluses.
Foto: Shutterstock

Polnud võimalust ennast teostada?

Naine sai enda sõnul tööga, mis talle väga meeldis, ka hästi hakkama. Ka tööandja ei teinud talle märkusi. Üsna pea pärast ametisse asumist jäi ta rasedaks, teavitades sellest oma juhendajat, kes teatas, et tööandja kavatseb temaga töölepingu lõpetada, sest koostöö ei suju. Töötajat uudis šokeeris, sest tal oli kavatsus töötada kuni rasedus-sünnituspuhkusele minekuni. Tööandja soovis aga töölepingut lõpetada, kuna naine ei täitnud katseajal püstitatud eesmärke.

Töötaja leidis, et katseajal töölepingu lõpetamise põhjuseks oli tema rasedus, millega rikuti soolise võrdõiguslikkuse seadust. Ühtlasi tekitas tööandja talle raskeid psüühilisi üleelamisi, hingevalu ja hingelisi kannatusi. Naisel tekkis stress, emotsionaalne pinge, masendus ja tervisehäired. Langes meeleolu, heaolu ja elukvaliteet. Ta tundis muret nii enda kui oma sündiva lapse tuleviku pärast.

Töötaja arvates oli tööandja teda karistanud ja kohelnud diskrimineerivalt naiseks olemise tõttu ega andnud võimalust end tööalaselt teostada.

Kohtumenetluse käigus jäi maaklerina töötanud naine samadele seisukohtadele nagu töövaidluskomisjonis, olles kindel, et sai tööga hästi hakkama. Tööandja talle märkusi ei teinud, suhtlusprobleeme klientide ja kaastöötajatega polnud, välja arvatud ühega, kes oli üleolev ja kiusas teda taga. Naine tõdes, et pärast töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hakkas ta kartma tööandja kättemaksu, mistõttu ilmnesid tal une- ja paanikahäired.

Nädal pärast töölepingu lõppu sai naine uue töökoha ega jäänud sissetulekuta.

Ei täitnud seatud eesmärke

Tööandja kinnitas nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses, et naisega lõpetati tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste, mitte raseduse tõttu. Otsus oli tehtud juba enne tema rasedusest teada saamist, mistõttu oli alusetu väita, et töötajat diskrimineeriti lapseootuse tõttu. Seadus ei keela töölepingut lõpetada rasedaga, kui katseajal pole seatud eesmärke saavutatud. Tööandja hinnangul ei täitnud naine oma tööülesandeid kohusetundlikult ja rikkus pidevalt ettevõtte sisekorda. Vaatamata juhendajate hoiatustele ignoreeris ta tööandja mõistlikke korraldusi, rikkus töökohustusi ja suhtus negatiivselt teistesse töötajatesse, eelkõige oma juhendajatesse. Töötaja oli konfliktne ja tal tekkisid suhtlemisprobleemid teiste kolleegidega.

Tööandja leidis, et katseaja eesmärgiks ongi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida on konkreetsete tööülesannete täitmiseks vaja. Kuigi töötajale anti võimalus ennast parandada, siis tulemusi ei ilmnenud. Ka kaastöötajad esitasid tema kohta kaebusi.

Tööandja palus kohtul jätta endise töötaja nõue täies ulatuses rahuldamata, kuna tööleping lõpetati katseajal ebarahuldavate töötulemuste, töökohal käitumise ja isikuomaduste, mitte tema raseduse tõttu. Tööandja arvates puudus naisel müügiinimesele vajalik suhtlemisoskus, täpsus jms omadused.

Ka naise juhendajad leidsid, et ta maakleriametisse ei sobi. Lisaks olid tal tekkinud probleemid kaastöötajatega. Asjaolu, et töötaja rasedusest teatamine ja töölepingu üles ütlemine sattusid samale ajale, oli lihtsalt kokkusattumus. Ei tööandja ega kaastöötajad teadnud naise rasedusest enne töösuhte lõpetamise otsust.

Naise töötulemuste hindamiseks ja võrdlemiseks esitas tööandja kohtule andmed ka teiste töötajate töötulemuste kohta. Selgus, et ta oli kolme kuu jooksul teinud ainult ühe tehingu.

Millistele järeldustele jõudis kohus?

Nii tööandja kui töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul. Tööandjal on võimalus hinnata, kas töötaja sobib kokkulepitud töö tegemiseks, ja töötaja saab välja selgitada, millised oma tema võimeid ja valmisolek antud tööd teha.

Tartu Maakohus leidis, et tööandja oli töölepingu ülesütlemist ehk eesmärkide mittetäitmist piisavalt põhjendanud ja jõudnud järeldusele, et töötaja ebasobilik käitumine ja isikuomadused (sh oskamatus suhelda nii klientide kui kaastöötajaga) mõjutasid ka töökohustuste täitmist. Seetõttu oli tööleping üles öeldud korrektselt. Etteteatamise tähtaja mittejärgmise eest oli naisele makstud ka hüvitist.

Kuna töötaja oli töölepingu üles ütlemise ajal rase, siis tuli kohtul täiendavalt hinnata, kas tööandja põhjendused olid reaalsed. Oluliseks osutus sündmuste ajaline järjestus: töötaja teatas hommikusel kokkusaamisel tööandja esindajale ehk juhendajale oma rasedusest, mispeale tema omakorda edastas teate, et tööandja oli otsustanud töölepingu lõpetada.

Kokkusaamisele minnes oligi tööandja esindaja kohustuseks olnud teatada töötajale juhatuse liikme otsusest töösuhe lõpetada. Iseseisvalt polnud juhendajal õigust sellist otsust teha, mistõttu pidas kohus töötaja seisukohta, et tööleping lõpetati temaga pärast rasedusest teatamist, ebaõigeks. Ühtlasi otsustas Tartu Maakohus jätta naise hagi rahuldamata kõigis nõuetes ning samuti jätta menetluskulud tema kanda.

Adekvaatne enesehinnang ja sobivus

Kuigi lapseootus mõjutab nii naise psüühikat kui lisab teatud olukordades enesekindlust ja veendumust, et tööandja ei tohi või saa temaga töölepingut lõpetada, siis esmajoones võiks enesekriitiliselt analüüsida, kas hiljuti valitud töö ikka sobib? On tööandja rahul ja töötulemused teiste kolleegidega võrreldes enam-vähem samalaadsed? See eeldab adekvaatset ja õiglast enesehinnangut.

Võib tahta veeretada aega töökohal kuni raseduspuhkuseni, ent see tähendaks ühtlasi süvenevat konflikti nii iseenda kui tööandjaga. Kuude möödudes pole tore minna ametisse, mis üldse ei sobi või osutub vastumeelseks. Liiatigi, kui teravnevad vastuolud nii kolleegide kui tööandjaga. Müügitöö eeldab teatud isikuomadusi, et kindlate eesmärkide ja numbriliste tulemusteni jõuda. Kui inimene sellega hakkama ei saa, tuleks otsida kohasem amet. Juba põhjusel, et lapseootusaeg oleks vaba tööpingest ja –stressist, mis ebasobiva tööga paratamatult kaasnevad.

Kui isiksusepilt iseendast on nihkes või raske on hinnata oma isikuomadusi, siis erinevad isiksusetestid aitavad välja selgitada, millisesse ametisse inimene kõige enam sobiks. Samuti on abiks karjäärinõustajad, kes jagavad soovitusi selleks, et oleks võimalust leida kohaseim eriala ja töö. Kauemaks, kui vaid lapseootuse ajaks.

Allikas: Tööelu

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700