Autor: Janika Rõõmus, Tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor ja töötervishoiu rakkerühma liige • 10. jaanuar 2020

Mis on kõige olulisem vähenenud töövõimega inimese palkamisel?

Tööinspektsioon viis selle aasta kolmandas kvartalis läbi vähenenud töövõimega töötajate sihtkontrolli, mille raames kontrolliti eri maakondades 20 ettevõtet. Sihtkontroll toimus koostöös Töötukassaga, kellelt Tööinspektsioon saigi külastatavate ettevõtete nimekirja. Kontrolli käigus hinnati kaitstud töö või palgatoetuse teenusel olevate töötajate töökeskkonda, töötingimusi ja olmeruume.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tuleb tööandjal puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht kohandada vastavalt töötaja kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad.

Sihtkontrolli tulemusena tuvastati 71 rikkumist ja nendest 37 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Seega tuvastati ühe ettevõtte kohta keskmiselt 3,5 rikkumist ning veidi rohkem kui poolte rikkumiste kõrvaldamiseks oli vaja koostada ettekirjutus.

Tervisekontroll tuleb läbida igal töötajal

Kõige rohkem esines rikkumisi vähenenud töövõimega töötajate tervisekontrolli korraldamata jätmisel. Tööandjad selgitasid, et kaitstud töö puhul on töötajad töökeskkonnas vaid episoodiliselt ning seepärast ei pidanud nad vajalikuks töötajat töötervishoiuarsti juurde saata. Samuti arvestasid tööandjad pigem sellega, et nad lahkuvad nagunii aasta või paari pärast ettevõttest. Siinkohal peame aga mõtlema sellele, et vähenenud töövõimega või puudega töötajal on juba mõni terviseprobleem ja tema tervis võib olla seetõttu nõrgem ning vastuvõtlikum välistele teguritele. Selleks et hinnata töötaja töökeskkonna sobivust ja tema võimekust tööülesandeid täita, on kõige õigem suunata töötaja töötervishoiuarstile, kes teeb professionaalse otsuse. Töötervishoiuarsti ülesanne on hinnata töö, töökoha, töökorralduse sobivust töötajale, lähtudes töötaja tervislikust seisukorrast. Lisaks annab ta ka tööandjale soovitusi, kas on vaja midagi muuta, ümber korraldada või on vaja seada tööpiiranguid.

Teine oluline rikkumine oli riskianalüüsi mittevastavus tegelikkusele. See tähendab, et puudega töötajate töötamist ei olnud töökeskkonna riskianalüüsis arvestatud ja neile mõjuvaid riske ei olnud hinnatud. Kolmel ettevõttel ei olnud riskianalüüsi üldse koostatud. Töökeskkonna riskianalüüsi käigus tuleb välja selgitada töökeskkonnas esinevad ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske puudega töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Seega tuleb ennekõike hinnata, milline töö on erivajadusega töötajale sobiv. Töö peab lähtuma töötaja tervislikust seisundist, töölaadist ja riskide maandamise võimalikkusest. Ka siinkohal saab kindlasti appi tulla töötervishoiuarst.

Paanikahoos töötaja jooksis ära

Näiteks lihvisid ühes ettevõttes vähenenud töövõimega töötajad puidust detaile. Kontrolli käigus märkas inspektor, et üks töötaja ei kasutanud maski ega kindaid, kuigi tööandja seda kõike võimaldas. Kui töötervishoiuinspektor küsis töötaja käest, miks viimane ei kanna isikukaitsevahendeid, ei osanud töötaja ootamatus olukorras käituda, sattus paanikasse ja jooksis üldse ära. Hiljem tööandjaga vesteldes selgus, et hingamisteede kaitsemask on selle töötaja jaoks kui võõrkeha, mille kasutamisel tekib tal nn paanikahoog. Selle ohuteguri toime vältimiseks rääkis tööandja iga päev kannatlikult isikukaitsevahendi kasutamise vajalikkusest. Riskianalüüsis on vaja aga hinnata kõik riskid ja ohuolukorrad, millega tööandjad peavad arvestama ja oskama näha ette ka nende vältimise võimalused.

Kolmas rikkumine seisnes selles, et nähtavale kohale oli paigutamata esmaabi andmise juhised, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja nimi ja telefoninumber. Siinkohal paneb tööandjate teadmatus eriliselt imestama, sest tõenäosus, et vähenenud töövõimega töötajate hulgas õnnetusi juhtub, on suurem. Näiteks rääkis tööandja loo, kuidas üks töötaja pidevalt kukkus, kuna haiguse tõttu oli normaalne kõndimine raskendatud ja ta komistas omaenda jalgade taha. Kukkumise tagajärjel oli vaja alati välja kutsuda kiirabi, sest töötaja oli šokis ja tunnetas valu ilmselt tugevamana, kui see tegelikult oli.

Parim tulemus saavutatakse koostöös töötajaga

Niisamuti nagu on erinevad kõik inimesed, on erinevad ka inimeste erivajadused ning seetõttu ei ole võimalik anda konkreetset ja head juhist, kuidas töö ja töökoht erivajadustega töötajatele kõige sobivamaks kohandada.

Töökeskkonna sobivaks kujundamisel on kõige rohkem abi töötajatega suhtlemisest, et teada saada, mis töötajale kõige rohkem muret või ebamugavust valmistab. Abi on loomulikult ka varasemast kokkupuutest vähenenud töövõimega töötajaga, kuid selle puudumisel tuleks teha koostööd töötervishoiuarstiga.

Selleks et vähenenud töövõimega töötaja sisseelamine töösse oleks võimalikult sujuv, on Töötukassa loonud teenused vähenenud töövõimega inimese tööandjale. Üheks teenuseks on nende tööandjate nõustamine ja koolitamine, kellel on valmisolek tööle võtta või kes on juba tööle võtnud puudega või erivajadustega inimesi. Koolitusi vajavad peale tööandjate ka kaastöötajad ja kolleegid, et nad teaksid, mida oodata ja millega arvestada.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700