Autorid: Kärt Vilt, Äripäeva Akadeemia, Ribaana-Chätleen Horm • 30. jaanuar 2020

Keeles on suur hulk paronüüme ehk sarnassõnu, mida tihtilugu omavahel segamini aetakse ja täiesti vales tähenduses kasutatakse. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on “järgi” ja “järele”, “õieti” ja “õigesti”, “enamus” ja “enamik”. Populaarseid segadusetekitajaid on aga tegelikult veel terve hulk.

Järgi ja järele

Järgi: tähendab “põhjal”, “alusel”

näiteks: Tegin kõike oma suurema õe järgi.

Järele: kasutatakse tähenduses “üle”, “alles”, “kannul”

näiteks: Igatsen on abikaasa järele.

Õieti ja õigesti

Õieti: tähendab “õigupoolest” või “tõtt-öelda” või “tegelikult”

näiteks: Ma pole õieti antud teemaga kursis.

Õigesti: tähendab “nii nagu on õige” teisisõnu “õigel moel”

näiteks: Sa vastasid kõigile eksamiküsimustele õigesti.

Enamus ja enamik

Enamus: tähendab “arvuline ülekaal” , selle sõna vastand on „vähemus“

näiteks: Enamus naisi on pidanud vähemalt korra elus dieeti.

Enamik: tähendab “suurem osa”

näiteks: Enamik talusid osteti välja.

Enne ja ennem

Enne: tähendab “varem” või “esmalt”

näiteks: Enne lähen trenni ja seejärel tööle.

Ennem: tähendab “pigem”

näiteks: Ennem läheb päike looja, kui sina naise saad.

Vahest ja vahel

Vahest: tähendab “ehk” või “võib-olla” ehk osutab võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel

näiteks: Vahest on targem vaikida.

Vahel: tähendab “mõnikord” või “ajuti” või osutab millegi paiknemisele aja või koha mõttes

näiteks: Vahel tuleb mul autoga sõitmine paremini välja. Parkla asub apteegi ja panga vahel.

Selgus on suhteline mõiste: mis on selge ühele, ei pruugi olla selge teisele. Teinud kord olulisemate sarnassõnade tähendused omale selgeks, väldid ebamugavasse olukorda sattumist. Õigekiri on visiitkaart, mille tähtsust ei tasuks alahinnata.

Koolitus: Selge keelekasutus

Toimumisaeg: 26. veebruar 2020

Koolitaja: Helve Hennoste, keeletoimetaja ja koolitaja