Millised on peamised kontorite tüübid ja mida nende puhul silmas pidada?

Kõige lihtsamalt on töökeskkond defineeritav ümbrusena, milles inimene töötab. Kui veel mõni aeg tagasi oli selge, et töötamise aeg oli kella kaheksast hommikul kuni kella viieni õhtul, siis täna teame ja tajume tugevalt töö tegemise iseloomu kiiret muutumist. Tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud töövormide, võimaluste ja vajaduste muutumised. Need trendid puudutavad ka kontori töökeskkondi.

Foto: Shutterstock

Tööinspektsioon koostas 2017. aastal brošüüri ''Kontoritöö ABC'', milles käsitletakse töökeskkonna, töötingimuste ja töötajate heaolu loomise valguses töökoha kujundamist. Selle alusel saame peaasjalikult rääkida kahest peamisest nn kabinetisüsteemi kontorist ja avatud kontorist, aga näiteks ka kodukontorist. Kahtlemata on kõikidel kontori tüüpidel oma plussid ja miinused millega arvestada ja neid proovimegi erinevate allikate alusel järgnevalt käsitleda.

Kabinetisüsteemil põhinev kontor on kontor, mis on suletud planeeringuga. See tähendab, et töötajate töökohad on jagunenud eraldi kabinettidesse. Sellisel lahendusel on omajagu eeliseid - näiteks võimaldab seda tüüpi kontor suuremat privaatsust ja lihtsamalt kujundada töökohti töötajatele ja nende ülesannete iseloomudele vastavaks. Kabinettidega kontor võiks valituks osutuda organisatsioonis, kus tööprotsessid eeldavad konfidentsiaalsust, privaatsust, rohkem keskendumist ja mõttetööd.

Avatud kontor on saanud alguse ideest, et paradab töötajate vahelist sünergiat ja koostööd. Täna on avatud kontor üsna levinud ja pole ka midagi imestada - see on igati atraktiivne just erasektorile, sest võimaldab suurt ruumikokkuhoidu (võrreldes kabinettidega) ja seeläbi saab ka kulusid kokku hoida. Samas on selline kontori vorm saanud ka palju kriitikat, sest töötajatel puudub privaatsus ja ümberringi on palju segajaid - ja see võib omakorda tähendada produktiivsuse olulist langust. Ka meil on Äripäevas suur avatud kontor, mis on küll äärmiselt kaasaegne ja tõenäoliselt Eesti üks visuaalselt atraktiivsemaid kontoreid, kuid pidev sumin ja privaatsuse puudumine häirivad töötamise rütmi päris tugevalt.

Avatud kontori vorm toob endaga kaasa lisaks töötamist häirivale mürale, vähesele ruumile, vähesele privaatsusele ja vähesele kujundamise võimalusele ka suurema võimaluse erinevate isiksuste põrkumiseks. Selliseks puhuks tuleks kokku leppida selged reeglid, mis võiksid puudutada liigse müra vältimise teemat (näiteks telefoniga ja omavahel rääkimine) ja nii edasi.

Kiire tehnoloogia areng ja sellega kaasnevad võimalused on loonud muutusi ka töötamise vormides ja sellega seoses on aina enam populaarsemaks muutunud kaugtöö tegemine ehk kodukontor. Selline töötamise vorm aga ei sobi kindlasti kõikidele ja nõuab nii töötaja kui ka tööandja poolt selgeid kokkuleppeid, eesmärke ja distsipliini. Tööandjal tuleb kodukontori puhul aga arvestada, et ka kodukontori puhul tuleb järgida töötervishoiu ja tööohutusega seonduvaid reegleid. Töötajate tervis ja tervishoid on ühte moodi oluline olenemata konkreetsest tööst või töötamise kohast ja selle eest vastutab tööandja.

Kaugtööl on palju positiivseid külgi, aga kindlasti tuleb arvestada ka võimalike ohtudega nagu näiteks ergonoomiliste töötingimuste loomine, õnnetusjuhtumite ohud, pikk üksinda töötamine, vähene kontakt kolleegidega, liiga suur paindlikkus tööaja osas ja muud tegurid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tehnoloogia arenguga kaasa tulnud võimalus luua erinevates protsessides varasemast rohkem paindlikust, on kindlasti positiivne. Küll-aga tuleb meeles pidada, et inimesed on erinevad ja samuti on erinevad ka tööiseloomud. Seega tuleb tööandjal enne töökohtade planeerimist ja kontoritüübi valimist mõelda iga töö sisule ja tegevustele ning sellest lähtuvalt luua võimalikult sobiv töökeskkond.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700