Autor: Sekretär.ee • 9. aprill 2020

Kriis läheb üle ja siis algab tõsine konkurents iga kliendi nimel. Siis on vaja, et töötajad suudaksid ja tahaksid teha lisapingutuse parema töötulemuse nimel. Uuringuid on tehtud palju, aga üks laiaulatuslikumaid näitas, et hea enesetundega inimeste töö on keskmiselt 31% tootlikum, nad müüvad 37% rohkem ja on kolm korda loovamad. Kui hoolitsete inimeste tööheaolu eest ka kriisi ajal, saate endale lojaalse töötajaskonna, kes suure tõenäosusega oskab hinnata teie püüdlusi ja panustab ka ise rohkem kui minimaalselt vajalik.

Kriisi kestmise jooksul jõuavad paljud töötajad läbipõlemise äärele või lausa põlevadki päriselt läbi. Kui töötajaid praegu aktiivselt toetada, siis on nende risk täielikult läbi põleda väiksem ja nad taastuvad raskest perioodist kiiremini. Siis on teil kogenud ja hea vaimse tervisega töötajaskond, kellega pärast kriisi normaalse töörütmi taastamisega pihta hakata. Läbipõlemine ei ohusta ainult eesliini töötajaid, vaid ka juhte. Seetõttu on väga oluline praeguste võimaluste piires aktiivselt kogu töötajaskonna heaoluga tegeleda.

Paljud ettevõtted on töötajaid juba koondanud, aga paljud koondamised on veel ees. Iga koondamine mõjutab negatiivselt allesjäänud töötajate töömoraali. Võib arvata, et inimesed, kellel töö alles jääb, töötavad sellevõrra innukamalt, aga uuringud näitavad, et see mõjutab ka allesjäänud töötajaid halvasti. Tööind, innovatsioon ja uute võimaluste leidmine on pärsitud seda enam, mida hoolimatumalt ja ebaõiglasemalt koondamised on tehtud. Seega tuleb paratamatute koondamiste ajal hoolitseda nii äraminejate kui ka tööle jääjate vaimse heaolu eest.

Üks osa töötajatest ei soovi peale kriisi enam kontoritesse naasta, sest nende jaoks on töö kodukontoris tegelikult sobivam kui üheksast viieni kontoris istumine. Kui inimene teeb kodukontoris paremat tööd kui näiteks avatud kontoris, siis oleks rumal seda talle keelata. See aga seab juhtidele uued väljakutsed – kuidas juhtida kaugtöötajaid, kuidas kujundada meeskonnavaimu, kui osad töötajad viibivad eemal, kuidas juhtida protsesse sellistes tiimides ning luua sünergia, mis meeskonnas ikkagi peaks tekkima, kuigi inimesed ei viibi kogu aeg füüsiliselt ühes kohas. Juhid peavad selliste protsesside jaoks valmis olema ja neil peavad olema asjakohased teadmised.

Ajutöö olulisus kasvab veelgi. Ühiskonnas toimub praegu üldine uute harjumuste juurutamine – kõik, mida võimalik, tarbitakse neti teel. Inimeste hulk, kes tegeleb teadmustööga – need, kelle töö tulemus sõltub mõttetööst, mitte näiteks käteosavusest – on kindlas kasvutrendis. See tähendab, et organisatsioonides peab oskama hoida ka aju tervist, sest vaimsetel võimetel on samamoodi piirid nagu ka füüsilisel suutlikkusel. Peab oskama märgata probleeme ja neile lahendusi otsima. Seetõttu muutub kognitiivne ergonoomia lähiajal sama oluliseks, nagu on aastaid olnud füüsilise koormuse ja turvalisuse jälgimine.

Igaüks meist aga peab kasvatama sitkust. Psühholoogid on välja toonud 21. sajandi inimeste olulisi omadusi ja oskusi ning üheks neist on säilenõtkus ehk sitkus. See on võime kohaneda negatiivsete sündmustega ja nendest üle saada, samuti sisaldub selles ka sisemine areng, mis võimaldab pärast sündmustega hakkamasaamist jõuda inimesena uuele tasandile. Sitkust on võimalik arendada ja kasvatada ning kui vaja, tuleb leida endale sobiv kaasamõtleja, on see siis psühholoog, coach või hea sõber.

Iga kriis saab ükskord mööda, aga kindlasti jääb sellest jälg nii ühiskonna kui ka iga organisatsiooni ja üksikisiku jaoks. Me saame praegu astuda samme selleks, et see jälg viiks paremasse homsesse, et võimalikult vähe lõhkuda seda head, mis juba üles ehitatud on.

Allikas: tööheaolu.ee