Autor: Taimi Elenurm • 12. mai 2020

Tehnoloogiline areng esitab väljakutse inimeste vaimsele võimekusele ja tervisele. Kuigi tööde automatiseerimine annab juurde vaba aega, tuleb pidevalt kohaneda uute tehnoloogiatega. Teisalt toob rööprähklemist survestav mentaliteet töös – kohe, kiiremini ja väiksemate kuludega – ning avatud kontorite kasutamine kaasa vaimse tegevuse pingestumise. Selliste vastuoluliste tendentsidega toimetulek nõuab uusi teadmisi ja oskusi meeleseisundi tasakaalustamiseks ning hea vaimse vormi taastamiseks ja hoidmiseks. Selliseid oskusi pakuvad nii teadveloleku ehk ärksameelsuse treenimine, elutervet mõtteviisi ja hoiakuid sisaldavad valikud töö- ja elusündmuste tõlgendamisel ning tahe võtta vastutus oma seisundi ja arengu eest enda peale. Elutervet meelelaadi soodustavad töölepingu seadusest tuntud põhimõtete – mõistlikkuse ja hea usu printsiipide rakendamine töösuhetes ja -suhtluses.

Juhtimis-coach ja säilenõtkuse treener, raamatu „The ABC Guide to Mindfulness” autor Tim Segaller leiab, et tänapäeva töökohad ei soodusta selget mõtlemist. Tingimused hea tasemega vaimseks tegevuseks on üsna kasinad: seda häirivad nii taustamüra kui ka muud sensoorsed stiimulid, näiteks pidevad telefonikõned, e-kirjad ja kohtumised, mis toovad kaasa katkestusi ja häirivad süvenemist, lisades sellega kohanemispinget ja tuues kaasa vaimse heaolu vähenemise. See on paradoksaalne, arvestades nõudmisi, mida tänapäeval töötajatelt, eriti juhtivatel ametikohtadel töötavatelt isikutelt nõutakse: infokülluse tingimustes peaksime olema senisest märksa võimekamad teabeotsijad, paremad andmete analüüsijad ja võrdlejad ning nende täpsemad tõlgendajad, kindlamad ja kiiremad otsuste tegijad. Nõudmised töö organiseerimise, aja juhtimise ja prioriteetide seadmise suhtes aina kasvavad.

Autopiloodile häälestatud ja teadlikku valikut suunav mõtteviis

Kuidas tagada tööl hea vaimne vorm ja kvaliteetne mõtlemine, arvestades seda karmi reaalsust? Osa vastusest on seotud väliste tingimustega: töökeskkonna, näiteks kontorikujunduse parandamisega ning segamist ja katkestusi vähendavate töövõtete ja aja planeerimisega. Segalleri arvates unustame tähelepanu pöörata hea vaimse vormi sisemistele tingimustele ehk sellele, kuidas oma meeli hallata. Tõhus tehnikate komplekt kognitiivse jõudluse jaoks parimate sisemiste tingimuste loomiseks pärineb me endi teadvusest. See puudutab lihtsaid igapäevaseid harjutusi ärksameelsuse arendamiseks, mis tagab omakorda oskuse teadlikult valida, millele tähelepanu suunata ja kuidas kavatsuste vahel valida. Ta soovitab ärksameelsuse treenimiseks lihtsat ABC-valemit.

• Teadlikkus: vaimse ja kehalise seisundi ehk praeguses hetkes tajutava kogemuse teadvustamine.

• Kogemuses viibimine: ruumi ja aja andmine peas keerlevatele mõtetele ning rahutuse kaasa toonud emotsioonidele.

• Targad valikud: paindlikud ja mitmekesised valikud, mis viivad mõtete selginemiseni (automaatse emotsionaalse reageerimise asemel).

Et mõista, kuidas selge mõtlemine töötab, tuleks eristada kaht vaimse tegevuse režiimi ja kaht erinevat mõtteviisi.

Autopiloodi režiim arenes välja inimese eelajaloolises minevikus ning pakub meile kiireid lahendusi ja kaitset ohuolukordades. See töörežiim hoolitseb keha põhifunktsioonide eest (rütmiline hingamine, korrastatud seedimine, stabiilne vereringe jms) ning on ellujäämiseks ülioluline. Kui see režiim on pidevas kasutuses, näiteks seetõttu, et iga tööprobleem tekitab ebameeldivaid mõtteid ja käivitab stressi, siis on tõenäoline, et mõne aja pärast kaob paindlikkus lülituda ümber lõõgastusele või teadlikule tähelepanule. „Autopiloot võtab juhtimise üle ja asub lahendama ka keerulisi probleeme, milleks see töörežiim ei sobi; areneb välja mõtteviis, mida võib kirjeldada murede mäletsemisena,” arvab Segaller.

Teadliku ja tahtliku mõtlemise režiim suurendab paindlikkust ja tõhusust ning annab parema vaimse võimekuse keeruliste ja vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamiseks. Selline aju töörežiim võimaldab hetkeks peatuda ja n-ö sammu tagasi astuda ehk probleemist eemalduda, et sellega seotud asjaolusid, tausta ja perspektiivi selgemalt ja tervikust lähtudes näha, ilma et oleksime sattunud autopiloodi hirmupõhistest emotsionaalsetest reaktsioonidest sõltuvasse kordusringi.

Loe lähemalt paindlikku ümberlülitumise ja jõustava mõtteviisi kohta Personaliuudistest.