Kas eriolukorra ajal tegemata jäänud töötunnid tuleb tasa teha?

Kas tööandja saab nõuda, et töötaja teeks tegemata jäänud töötunnid tasa? Kuidas summeeritud tööajapuhul töötunde õigesti arvestada? Lugeja küsimusele vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist.

Foto: Pexels

Kauplus oli märtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vastavalt vajadusele ning töötati osalise tööajaga. Näiteks tuli töötajal aprillis kokku 50 töötundi. Kuna ettevõte on eriolukorra tõttu raskustes, vähendati töötajate palka 30% võrra. Kuna töötunde arvestatakse kvartalipõhise graafikuga ning aprillis oli vähe töötunde, siis uue töögraafiku järgi peaksid töötajad tunnid mais ja juunis n-ö tasa tegema. Maikuus peaks kalendri järgi olema 167 töötundi ja kui töökoormust vähendati 30% võrra, tuleks töötada 117 tundi. Töögraafikusse on aga märgitud hoopis 145 tundi. Kas tööandja saab ühelt poolt töötajate töökoormust vähendada, kuid samas nõuda ületundide tegemist? Töötajatel polnud võimalik aprillis tööl käia ja tunde täis teha – kas tööandja saab neid tunde nüüd mais ja juunis nõuda?

Küsimusest selgub, et töötajal on kolmekuuline summeeritud tööajaarvestus ja tööaja esimene summeerimise periood algas jaanuaris ja lõppes märtsis (jaanuar-veebruar-märts) ning teine algas aprillis ja lõpeb juunis (aprill-mai-juuni).

Töölepingu seaduse § 6 lg 6 kohaselt võivad töötaja ja tööandja leppida kokku summeeritud tööajas, kui tööaeg jaotub arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Summeeritud tööaja rakendamise eesmärk on jaotada ebavõrdne töökoormus arvestusperioodi jooksul. Kusjuures TLS-i § 44 lg 1 kohaselt selgub üle- või alatunnitöö alles arvestusperioodi lõpus. Selle põhjal koostatakse töögraafikud, arvestatakse tööajafond ehk normtunnid ning tööaja summeerimisperioodi lõpul arvestatakse, kas on tekkinud üle- või alatunde.

Arvestusperioodi jooksul võivad töötaja töötunnid jaotuda erinevalt. Nii võib töötaja teha ühes nädalas või kuus vähem tunde kui teises. Oluline on, et arvestusperioodi lõpuks oleks töötajal normtunnid täidetud. Summeeritud tööaja korral selguvad üle- ja alatunnid arvestusperioodi lõpus. See tähendab, et kui töötaja teeb ühes kuus rohkem töötunde, kui tööajanorm seda ette näeb, ei pruugi olla tegu ületundidega, sest järgmises kuus võib töötaja teha nende tundide võrra vähem tööd. Seega ei saa summeeritud tööaja korral olla kindel ületunnitöö tekkimise ajas ning lähtutakse sellest, et ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpus, kui võrreldakse töötaja normtunde ja reaalselt töötatud tunde.

Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu. Näiteks kui töötaja töötab kolmekuulise tööaja summeerimisperioodiga, mis algab 1. jaanuaril, siis jaanuaris, veebruaris ja märtsis tehtavad tunnid võetakse kokku märtsi lõpus ja sama perioodi normtundide võrdluses selgub, kas töötajal oli selles perioodis ületunde või mitte. Ületunnid tuleb töötajale hüvitada kas tasulise vaba ajaga või kui pooled on kokku leppinud rahas hüvitamises, tuleb ületundide eest maksta 1,5-kordset töötasu (TLS-i § 44 lg-d 6 ja 7).

Kui nüüd sellesse perioodi jääb aeg, kui tööandja rakendas TLS-i § 37 ja vähendas töötajate töötasu, siis vähenes töötajate tööajanorm, s.t töötaja pidi töötasu vähendamise protsendi ulatuses vähem töötama. Seega kujuneb tööaja summeeritud arvestusperioodil uus töötundide norm. Töötajad võivad mõnes kuus töötada vähem, mõnes rohkem, perioodi lõpuks peaks töötaja olema töötanud oma normtunnid.

Mainitud juhul on tööandja rakendanud TLS-i § 37 ja vähendanud töötasu 30% ehk töötaja normtundide arvu on vähendatud 30% võrra. Kuna tööaega arvestatakse tööaja summeerimisega perioodil aprillist juunini, siis alles juuni lõpuks selgub, kas töötati täpselt nii palju, kui normtundide järgi seda teha tuli või kogunesid töötajal perioodi lõpuks üle- või alatunnid. Perioodi sees võisid tunnid jaotuda ebavõrdselt, s.t aprillis võis olla vähem tunde ja mais-juunis rohkem tunde. Juuni lõpuks selguvad perioodi (aprillist juunini) normtundide ja tegelikult töötatud tundide võrdluses kas üle- või alatunnid. Alatunnid võivad tekkida töötajal olukorras, mil ta oli valmis tööd tegema, kuid tööandjal ei olnud tööd pakkuda. Seega arvestusperioodi lõpus selgub, et töötaja tegi vähem töötunde, kui normtunnid ette näevad ehk kas tekkisid alatunnid. Tööandja peab alatunnid TLS-i § 35 alusel hüvitama, makstes nende tundide eest keskmist töötasu.

Allikas: tööelu.ee

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700