Autor: Taimi Elenurm • 2. juuni 2020

Mis ei tapa, teeb tugevamaks ehk vastupidavusest kriisis

Olukorra haldamine ning olemasolevate ressursside ja jõuvarudega arvestamine on peamine, mida inimesed kriisis otsivad ja üksteiselt ootavad.
Foto: Pexels

Olukorra haldamine tähendab ka kriisiseisundile iseloomuliku segaduse, mure ja jõuetuse tunnistamist. See algab stressiilmingute märkamisest enda ja kaaslaste käitumises ning jätkub teadliku suhtumise muutmisega tundeseisunditesse. Tuleks loobuda kaaslase negatiivse eneseväljenduse, näiteks kaeblemise või vihahoos öeldu sõnasõnalisest tõlgendamisest ja talle vastandumisest. Pigem peaks püüdma tema negatiivsete sõnavõttude taha peidetud vajadusi selgitada. Eetiliseks, abistavaks ja õiglaseks jäämine on oluline, sest abitu olukord võib soodustada ka võimu ja jõu väärkasutamist.

Ressursside märkamine tähendab „siin ja praegu” olukorra hindamist toimetuleku seisukohast: mida ma jaksan ja suudan praegu enda heaks ja oma töös hästi teha? Mille eest olen valmis võitlema ja millesse tahan panustada? Millele loodan ja mille suhtes olen optimistlik? Mida saan teha teistega koos?

Toimetulek ja toetamine

Kriisistressiga hästi toimetulijatelt õpitakse, kuidas vastu pidada ja psüühilist tasakaalu hoida. Sellised inimesed ei varja oma teadmatust ja muret olukorra pärast, kuid taluvad hästi ebamäärasust ning suudavad sisendada endale ja teistele kindlameelset lootust hakkama saada, olukorda segadusele ja ärevusele vaatamata kontrolli all hoida.

Järgmised hoiakud toetavad kriisiga toimetulekut.

• Kui on lootust hakkama saada ja oskust vaadata elule katsumustest hoolimata optimistlikult, siis püsib tahe tegutseda ning inimene tuleb emotsionaalselt kurnava ja raske olukorraga paremini toime. Kui usute, et saate hakkama, siis suudate selleks pingutada. Sellist optimismi saab arendada realistlike ning enda pingutustest ja ressurssidest sõltuvate eesmärkide püstitamisega.

• Kogemustele avatus, lahenduste otsimine ja meelekindlus tähendavad uuesti ja teistmoodi proovimist ka siis, kui esmased katsed muutunud oludega kohaneda ebaõnnestuvad. Väikeste edusammude märkamine aitab kaasa negatiivsete tunnete leevendamisele. Aktiivne lahenduste otsimine sisaldab positiivse väljasõelumist praegusest olukorrast ning toetuse otsimist ja jagamist, mis vähendavad kurnatust, kannatusi ning pinget.

• Vahetu tegutsemine vähendab samuti pinget. Mida rohkem meelerahu taastada aitavaid ja toetust pakkuvaid kogemusi õnnestub koguda, seda enam suudab inimene oma tunded jõustavateks tõlgendada ja sellele vastavalt käituda.

Vastupidavust kriisis on kirjeldatud kolme komponendi koostoimena: võimekusena taastuda kiiresti ebaõnnestumistest, tarkusena stressiolukorras tõhusalt tegutseda ja suutlikkusena sisendada lootust, vaatamata ümbritsevate inimeste väsimusele, kahtlustele ja pettumusele.

Sellise vastupidavuse kasvatamiseks on olulisim ühtekuuluvuse ja hoolimise ehk tiimitunde ja toetuse pakkumine ning rahulik teavitamine sellest, mis on praeguseks teada ja mida parajasti teha.

Ühtekuuluvus ja infovahetus

Tuge annab mõttevahetust ärgitav vestlus: „Mina näen praegu olukorda nii. Kuidas näed sina?” Olge üksteise jaoks olemas ja võtke aega just nii palju kui igaüks vajab. Märgake ja kuulake hinnanguid andmata, kui teine kõneleb oma muredest ja probleemidest. Võite öelda näiteks: „Olen sinu jaoks olemas nii kuidas oskan ja suudan. Meil on aega, et rääkida.”

Võtke iga päev aega selleks, et jälgida, märgata ja kuulata inimesi ilma hinnanguteta – olge lihtsalt kuuldel ja kõrval, kui keegi enesest vastuseid otsib. Ärge soovitustega kiirustage, vaid peegeldage vestluspartnerit.

Tänage töökaaslasi abi eest, mida nad teile on osutanud, ja märgake nende hästi tehtud tööd isegi siis, kui see on tavaline igapäevane tegevus. Tehke seda võimalikult kohe, konkreetselt ja täpselt. Kutsuge oma tiimi liikmeid üksteist nõu ja jõuga toetama ning jagama kogemusi, kuidas nad on murest ja ärevusest üle saanud ja tööga toime tulnud.

Kui näete, et teine on raskustes, sõnastage abi pakkumine küsimuseks. „Ütle mulle, millega saan sulle toeks olla?” Tehke seda isegi siis, kui ta toriseb või teist aru ei saa. Kasutage vankumatut vanamoodsat viisakust ja heauskset hoiakut – nii aitate ka temal väärikamaks saada ja kaeblemiselt toimekusele ümber häälestuda.

Jagage lühikesi ja rahumeelseid arvamusi sellest, mis on praegu peamine ja mida ära teha, rõhutades seejuures olulisemat. Kui annate kellelegi töökäske, siis tehke seda selgelt ja lühidalt. Andke neid korraga vähem kui tavaliselt, sest muretsev inimene ei jõua kuigi palju teavet korraga vastu võtta ja töödelda.

Muret ja hirmu leevendab võimaluste läbirääkimine. Küsige vahel, mida uut töökaaslased muutunud olukorras on teada saanud või selgeks õppinud. Andke aega uuega katsetamiseks ja ärge pingutage uute ülesannete andmisega üle ka siis, kui inimesed on õppimisvõimelised. Aidake leida uut energiat teistmoodi/uutmoodi tegevustest. Aidake seada turvalisi piire, kui töö- ja eraelu kipuvad ühte sulama. Kui näete, et teie oskustest jääb teise aitamiseks väheseks, jagage kontakte ja soovitage, kuhu pöörduda.

Loe edasi Personaliuudistest.

Artikkel ilmus ajakirja Personali Praktik juunikuu numbris.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700