Autor: Karin Ploom • 29. juuni 2020

Alates 25. maist 2018 reguleerib Eestis andmete töötlemisel üleeuroopaline isikuandmete kaitse üldmäärus. Tegemist on otsekohalduva õigusaktiga ehk kõnealuseid sätteid ei võeta üle mõnda Eesti (siseriiklikku) seadusesse ning üldmääruses sätestatud kohustusi tuleb vahetult järgida ka Eestis. Selguse huvides kordan üle, et isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse füüsiliste isikute isikuandmete automatiseeritud töötlemise suhtes ja füüsiliste isikute isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, kui need kuuluvad andmete kogumisse. Seega, isikuandmed on ainult füüsilisel isikul – juriidilisel isikul puudub eraelu ning kaitstavad isikuandmed.

Isikuandmete töötlemisel peab olema õiguslik alus. Üldmäärus näeb tavaliste isikuandmete töötlemise õiguslike alustena:

- nõusolekut, kus inimene on andnud vabatahtliku selgesõnalise nõusoleku toiminguteks enda isikuandmetega;

- lepingu täitmist, kus isikuandmete töötlemine on vajalik inimesega sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt inimese taotlusele;

- seadusejärgse kohustuse täitmist, kus isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks;

- eluliste huvide kaitsmist, s.t isikuandmete töötlemine on vajalik inimese enda või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks;

- avalikes huvides oleva ülesande täitmist, kus isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks;

- õigustatud huvi, kus isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral ning juhul, kui see kaalub üles inimese põhiõigused ja -vabadused.

Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus – igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele, riigisiseselt on see reguleeritud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26, mille järgi on igaühel õigus perekonna ja eraelu puutumatusele. Olukorras, kus isiku õigusi on rikutud, on võimalik kasutusele võtta õiguskaitsevahendid. Igal inimesel on õigus esitada kaebus järelevalveasutusele, eelkõige liikmesriigis, kus on tema alaline elukoht, töökoht või väidetava rikkumise toimumiskoht, kui inimene on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub käesolevat määrust.

Lisaks kaebusele järelevalveorganile võib andmesubjekt valida oma õiguste kaitseks ka eraõigusliku õiguskaitsevahendi ehk nõuda oma isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Igal isikul, kes on kandnud määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. Isiku andmete töötlemise nõuete rikkumisega kahju tekitamise korral saab esitada kahju hüvitamise nõude sõltumata sellest, kas poolte vahel on lepinguline suhe või mitte, ning sellest, kas kahju tekitati era- või avalik-õiguslikus suhtes. Vastutav töötleja peab vajadusel tõendama, et ta on järginud määruse norme ja põhimõtteid, üldmääruse artikli 24 lg 1 paneb vastutavale töötlejale kohustuse rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada ja suuta tõendada isikuandmete töötlemist kooskõlas määrusega.

SEKRETÄRIDE PÄEV 2020: „Amet kui kameeleon”

Teemad: meeldejääva esmamulje loomine, andmekaitse, efektiivne planeerimine, tööandja bränding, stressipsühholoogia

Esinejad: Tauri Tallermaa, Karin Ploom, Priit Kuuskme, Marie Evart, Rita Rätsepp

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Isikuandmete kaitse üldmäärus lähtub kahju täieliku hüvitamise põhimõttest ning kuivõrd isikuandmete kaitse nõuete rikkumisest tuleneb tavapäraselt just mittevaraline kahju, on võimalik nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist.