Autor: Eva-Maria Kangro, inimeste juhtimise konsultant ja psühholoogiadoktor • 27. august 2020

Alustan siinkohal iseendast. Olen ema kolmele tütrele ja nagu iga teinegi vanem, elan oma lastele parima äranägemise järgi kaasa. Rõõmuga käivad aga ikka käsikäes ka pinged. Oma töös psühholoogi ja konsultandina aitan toetada teiste inimeste arengut ja edu, mis tähendab ühtlasi väljakutsuvat kombinatsiooni vastutusest ning määramatusest. Ja ma ei ole loobunud oma pikaaegsest balletiarmastusest, treenides ikka mõned korrad nädalas. Muide, haldjaliku tulemuse saavutamise taga on hardcore fitness trenn. Ikka sammhaaval osavamaks, sitkemaks, paindlikumaks ja tundlikumaks.

Materjali, milles ja mille vahel balansseerida, jagub. Nagu tegelikult igaühe elus.

Kuidas siis vastu pidada, sära hoida ja elust rõõmu tunda?

Ehk on sulle tuttav kehv tuju ja jõuetusetunne või aeg-ajalt pinnale kerkiv enesehaletsus. Võib-olla kõhkled mõnikord iseendas ja peas keerlevad ärevad mõtted. Teinekord ei ole füüsiline enesetunne päris see, lisanduvad uneprobleemid ja muutused söögiisus. Pingelistel perioodidel võib ka mälu alt vedada.

Seda kõike on aeg-ajalt normaalne ja inimlik kogeda. Õigupoolest on lühiajaline stress isegi kasulik. See on organismi loomulik märguanne enese kokkuvõtmiseks: küte ja käivitav jõud, et valmistada keha ette tegutsemiseks. Ammustel aegadel läks võitlusvalmidust vaja eluliselt küll rohkem kui tänasel päeval, ent ürgne osa meie ajust on konservatiivne ja vallandab stressireaktsiooni igas potentsiaalselt ohtlikus olukorras. Näiteks ämblikku kohates, tähelepanu keskpunkti sattudes, teiste hinnangu pärast muretsedes, eluvalikute üle pead murdes jne.

Ja ei saa unustada, et stress võib olla ka positiivne. Mis tunne on olla elevil? Või armunud? Paneb õhetama ja tekitab eufooriat, eks.

Küll teeb küllale liiga

Kui pingeseisund – olgu ta negatiivne või positiivne – jääb kestma pikemalt, mõjub see organismile siiski kurnavalt. Peamine stressihormoon kortisool, mis lühiajaliselt ergastab, teeb pikas plaanis mitmel moel kurja.

1. Kahjustab ajutegevust. Stressi mõjul kahaneb võimekus mõtteid ja tundeid efektiivselt reguleerida, meeleolu hüpleb omasoodu ja tähelepanu on raske koondada.

2. Seab suhted löögi alla. Arusaadavalt ei jää tujukusest või tujutusest puutumata ka suhted. Kergesti ärritumine ühelt poolt ja enesesse sulgumine teiselt poolt ei ole kumbki käitumisviisid, mis inimestevahelist klappi ja terviklikku enesetunnet toidaksid. Head suhted ja üksteise tugi on aga õnnelikkuse üks peamisi kriteeriumeid.

3. Häirib keha. Keha on stressi osas isegi tundlikum kui psüühika. Stressiilmingud avalduvad vahetult näiteks nahaprobleemides (ülitundlikkus, vähenenud toonus, akne jne), aga ka pea- ja kõhuvalude, iivelduse, põletike, südameveresoonkonna hädade ning muude vaevustena.

Stress teeb halba, sest satud surnud ringi, kus nadi enesetunne toidab negatiivseid mõtteid. Sellest väljaastumine nõuab teadlikku hoolt. Mitte maskeerimist.

Võitlemise asemel koostöö

Stressiga pole mõtet võidelda, sest see kurnab aju ja kokkuvõttes tõstab pinget – teeb kibedaks ja rikub tervist. Viimane polnud ju eesmärk. Barrikaadidele asumise asemel on kasulik teha hoopis koostööd ja leida sobiv tasakaal.

Tasakaalu hoidmine ja päriselt säramine on rohkem nagu tantsimine stressiga. Kus teljeks on armastus iseenda vastu. Ja muidugi ka selle armastuse väljanäitamine.

Et olla õnnelik ja särav, läheb meil vaja tarkust hoolitseda paindlikkuse, sitkuse ja haavatavuse eest. Jah, ka haavatavuse, sest see tähendab väga olulist: tähelepanelikkust iseenda suhtes. Inimlikkust ja empaatiat, parimas mõttes isekust.

Mul on sulle alustuseks kolm soovitust.

1. KEHA ON SINU VAIMU TEMPEL – HOOLITSE TA EEST

Maga. Aju vormispüsimise alustala on uni. Kasutades ajuteadlase Jaan Aru sõnu: uni on teaduspõhine looduslik kõrvaltoimeta imerohi. Täiskasvanud inimene vajab 8 tundi ööund – selle aja sees toimub meie peas tegelikult käbe tegevus, milleks ärkvel olles ressurssi ei jagu: hoolikas infotöötlus, korrastamine ja kategoriseerimine. Tunnistan, et kipun käituma oma aju suhtes pahatihti lugupidamatult, magades liiga vähe, ja tulemus on ka kohe platsis: mõte kiilub kinni, tähelepanu on raskem hoida, pisiasjad häirivad ja probleemid näivad justkui väljapääsmatud. Puhanud pea lõikab seevastu tunduvalt paremini ja ka meel on rõõmsam.

Söö ja joo piisavalt. Aju vajab oma tööks rohkem energiat kui ükski teine organ. Koosnedes 80% ulatuses veest, läheb tal vaja ka omajagu vedelikku. Seega tuleb korralikult süüa ja juua. Pole ime, et nälg teeb tigedaks ja janu võtab mõistuse, mida on õnneks üsna lihtne ennetada. Pealegi on maitseelamused ju ütlemata mõnus nauding.

Liigu. Liikumine on tervise ja ilu pant, kes seda ei teaks. Aga mitte ainult füüsilise, vaid ka vaimse tervise pant. Kehaline aktiivsus, eriti kui see leiab aset looduskeskkonnas, alandab kortisooli taset ning soodustab aktiivsust ja heaolu tõstvate virgatsainete vabanemist. Kui ajus valitseb positiivne emotsionaalne foon, on ka mõtlemine avatum. Neuroteadlased on muuhulgas leidnud, et iseäranis kasulikena mõjuvad sellised tegevused, mis nõuavad koordinatsiooni. Näiteks tantsimine või surfamine. Nimelt füüsilise koordinatsiooni rakendamine arendab ajuplastikat, mis on vaimse teravuse võti ja võimaldab ka stressiga ladusamalt toime tulla. Ballett ja pikemad jalutuskäigud koeraga – just nendega ma vabandangi välja teinekord napiks jäävad unetunnid.

Poputa end. Kandes heatahtlikult hoolt oma keha eest, võimendad ka seesmist enesekindlust ja usaldust. Võta aega lihtsalt iseenda jaoks – olgu selleks igapäevased hoolitsused, vannis/saunas mõnulemine, massaaž või muu. Hoia oma rituaale, sest just need aitavad ka kõige rabistavamas elus joont hoida. Aju armastab rutiine.

TEE HEAST VÄLJA

Meil on kalduvus võtta positiivset enesestmõistetavalt. Hea ja ilus on normaalne, halb ja kole ebanormaalne. Aga kas ikka tingimata on? Võibolla on sulgi peast läbi käinud sellised mõtted nagu „Mis ma ikka tunnustan, ta teab ju isegi”, „Ei leia õigeid sõnu”, „Kiitus ajab nina püsti”, „Äkki sõnun ära”, „Saab ju veel paremini” vms.

Ent psühholoogiast ja ajuteadustest on teada, et kestab ja areneb see, mida kinnitame. Aju vajab tagasisidet. Positiivne tagasiside kinnistab positiivset. See julgustab, avab ja lähendab inimesi.

Pööra tähelepanu ja tee rohkem positiivseid avaldusi nii endale kui teistele. Pane tähele, mis on hästi. Iga päev.

Ole lihtsalt spontaanne ja aus. Siira komplimendiga ei ole võimalik mööda panna, kuid kasu võib sind üllatada. Kinnitamisel on suur jõud.

JÄRGI KOLME KAHEKSAT

Ööpäevas on 24 tundi ja on üks lihtne retsept selle kasutamiseks: 8 tundi töötamist, 8 tundi magamist, 8 tundi mängimist.

Kõik need kolm kaheksat on aju vormispüsimise seisukohast tähtsad. Töö arendab, uni taastab, suhted-hoolitsused-hobid toidavad.

Kokkuvõttes peitub heaolu tasakaalus.

Tulekul

Koolitus: Eduka enesejuhi oskused

Koolitaja: Eva-Maria Kangro

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Lisainfot saab SIIT.