Autor: Veronika Kaidis • 1. oktoober 2020

Kas koroona võib olla kutsehaigus?

Seoses uue koroonaviiruse laialdase leviku ja eesliinil töötajate nakatumisega on üles kerkinud küsimus, kas selle viiruse põhjustatud haigus COVID-19 klassifitseerub kutsehaiguseks, on see tööst põhjustatud haigestumine või pole kumbki neist.

Autor: Unsplash

Terviseameti andmetel diagnoositi Eestis 2019. aastal kutsehaigusi 34 ja tööst põhjustatud haigestumisi 57 juhul. Ühegi juhtumi põhjusena ei ole märgitud, et haigestumine on seotud bioloogilise ohuteguriga. Üks põhjus on ilmselt see, et bioloogilisi ohutegureid on töökeskkonnas keeruline hinnata.

Kutsehaigustel on üldjuhul pikaajaline ja järkjärguline areng, tööst põhjustatud haigestumine võib tekkida kohe, kui puututakse kokku tervist mõjutava ohuteguriga. Tööga seotud haigused diagnoosib töötervishoiuarst, kes kutsehaigestumise korral teavitab sellest tööandjat, kuid tööst põhjustatud haigestumise korral ainult Tööinspektsiooni. Tööandja saab tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisest teada ainult juhul, kui töötaja ennetusmeetmete rakendamiseks sellest vabatahtlikult tööandjat teavitab.

Kutsehaiguste loetelus ei ole selge sõnaga välja toodud koroonaviiruste põhjustatud haigusi. Tinglikult on võimalik COVID-19 liigitada muude nakkus- ja parasiithaiguste alla, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid, kuid üksüheselt see nii selge ei ole ja lõpliku otsuse jaoks on vaja pretsedenti või riigi otsust täiendada kutsehaiguste loetelu. Senikaua saab COVID-19 liigitada tööst põhjustatud haigestumiseks, kui on tuvastatud otsene seos töökeskkonnaga.

ILO (International Labour Organization) on loonud kutsehaiguste loetelu, mille alusel koostavad oma riiklikud nimekirjad kõik liikmesriigid. Nimekirja kujundamisel on eksperdid aluseks võtnud eelkõige kindlate ametite korral konkreetse ohuteguriga kokku puutumise võimalikkuse töökeskkonnas või -protsessis, kui on olemas teaduslikud tõendid, et nendes ametites töötajatel on haigestumise tõenäosus suurem kui ülejäänud elanikkonna hulgas.

Et klassifitseerida SARS-CoV-2 põhjustatud haigus COVID-19 kutsehaiguseks, peab olema tõendatud nakatumise põhjuslik seoses töökeskkonnaga. Sellist seost on keeruline tuvastada, sest viirus levib laialdaselt kogu ühiskonnas ja nakkuse võib saada ka väljapool töökeskkonda. Kogu maailmast saab näiteks tuua riike, kus viirusnakkusi peetakse kutsehaigusteks. Küll aga ei klassifitseerita viirusnakkuseid kutsehaiguseks kõikides majandussektoriteks, vaid eelkõige just tervishoius, kus kokkupuude viirustega on otsene ja teadlik.

Hüvitised

Kutsehaiguste loetelus esitatul on väga selged majanduslikud tagajärjed riigile, tööandjale ja töötajale. Töötajal, kelle tervis on tööülesannete täitmisel kahjustada saanud, on õigus nõuda tööandjalt hüvitist tervisekahju tekitamise eest. Hüvitamisele kuuluvad mõistlikud ravikulud, töövõimetusest ja vähenenud sissetulekust tulenev kahju, võimalikud lisakulutused ning töötaja surma korral ka tema matusekulu. Surmaga lõppenud juhtumite korral peab tööandja maksma hüvitist ülalpeetavale, kellel ülalpidamise kohustus oli kannatanul. Tööandjalt kahjutasu nõudmiseks peab töötaja esitama tööandjale avalduse. Kui omavahel kokkulepet ei saavutata, pöördutakse kohtusse, kus selgitatakse välja süüdlane ja süü ulatus haigestumise väljakujunemisel.

Ennetamine

Töökohtades, kus on tõenäosus kokku puutuda bioloogilise ohuteguriga, sh viirusnakkustega, on oluline korraldada ennetustegevus, lähtudes töökeskkonna süsteemse järjepideva juhtimise printsiipidest: töökeskkonna riskianalüüs, milles kirjeldatakse kokkupuutepunktid bioloogiliste ohuteguritega, tegevuskava koostamine, ennetusmeetmete rakendamise ja toimivuse kontroll.

Levinumad ennetusmeetmed ohuteguri kahjulikust mõjust hoidumiseks on töötaja juhendamine ja väljaõpe, ühis- või isikukaitsevahendite väljastamine, tervisekontroll, töökeskkonna markeerimine ning vajaduse korral ohuteguri parameetrite ja leviku ulatuse mõõdistamine. Kõigis neis tegevustes peab töötaja tööandjaga koostööd tegema. Kui üks pooltest rikub kehtestatud tingimusi ja seda saab tõendada, siis on see aluseks ka haigestumise süüdlase määramisel.

Kui töötajale on seses COVID-19 haigestumisega määratud töövõimetus, mille põhjus on haigestumine või tööst põhjustatud haigestumine, maksab tööandja töövõimetushüvitist haigestumise 4. kuni 8. päeva eest. Haigekassa maksab alates 9. päevast, hüvitise määr on 70% töötaja kesmisest töötasust. Kui COVID-19 klassifitseeritaks kutsehaiguseks, oleks töövõimetushüvitise määr alates 2. päevast 100% ja seda maksaks Haigekassa.

Töökeskkonna korraldamisel praeguses piiratud majanduslikus ning kiiresti muutuvas epidemioloogilises olukorras on tähtis keskenduda just ohutute ja tervislike töötingimuste tagamisele, et ennetada keerulisi ning kulukaid tagajärgi.

Tööga seotud haigused

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus defineerib tööga seotud haigused järgmiselt.

- Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.

- Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu võib leida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse seadusest.

- Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks – kui oled töökeskkonnas esineva ohuteguriga kokkupuutest tingituna haigestunud ja haigust ei ole kutsehaiguste loetelus, siis on see tööst põhjustatud haigus.

Tasub teada

Äripäeva töötervishoiu ja -ohutuse teabevaras käsitletakse tervisekontrolli, töötajate juhendamise, riskianalüüsi, töökeskkonna ohutegurite, tööõnnetuste ja terviseedenduse valdkonda. Lisaks näited juhtumitest ja probleemidest, millega pöörduvad ettevõtjad Tööinspektsiooni või puutuvad tööinspektorid kokku ettevõtteid kontrollides.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700