Autor: Sekretär.ee • 22. oktoober 2020

Mis juhtub, kui hoida kätt iga päev kaheksa tundi ühes asendis? Käsi läheb krampi. Sama kehtib silmade puhul. Confido optometrist Hanna-Maria Vanaküla räägib, et arvutiga töötajatel on silmad suurema osa päevast fikseeritud ühte kindlasse asendisse ja taoline sundasend põhjustab spasmi ehk silmade lihased ei suuda enam lõdvestuda. Kui käe sundasend annab valu ja krambiga märku peamiselt vaid käes, siis silmade puhul on asi vähe varjatum ning alati ei pruugi kaebused ka kohe tekkida.

„Silmade sügelus, kuivus ja raskused fokusseerimisega on ühed selgemad silmade pingega seostuvad signaalid, aga silmade sundasend võib põhjustada ka peavalu, unetust ja pseudomüoopiat, mil inimene tunneb, nagu oleks tema nägemine halvenenud.”

„Päris sageli jõuavad minu juurde inimesed, kellel on prillid näiteks –5,0 dpt. Nende nägemisteravuse mõõtmisel selgub, et tegelik nägemine on märksa parem: –3,0 dpt,” tõdeb Vanaküla. Mis juhtus? Inimene on päevast päeva töötanud intensiivselt arvutiga ja kord, kui nägemine halvenes, saanud ka tugevamad prilliklaasid. Uute prillide väljakirjutamise hetkel oligi nägemine kehvem, ent vahepeal on inimene töökohta vahetanud ja arvuti kasutamine muutunud harvemaks. Silma lihaskramp oli vabanenud ja nägemine paranenud.

Leevendus silmaharjutustest

Silmade pingest tekkida võivate nähtude ärahoidmiseks soovitab optometrist eelkõige suhtuda tõsisemalt silmaharjutustesse ja jälgida puhkerežiimi soovitusi. „Ekraanide vaatamisest võiks teha pausi kaheks minutiks iga 20 minuti järel. Silmaharjutused aitavad lõõgastada ja tugevdada silma ümbritsevaid lihaseid,” räägib Vanaküla.

Silmade loomuliku oleku taastamiseks soovitab optometrist järgmist harjutust.

• Vaata nii ülesse kui võimalik.

• Vaata nii paremale kui võimalik

• Vaata nii alla kui võimalik.

• Vaata nii vasakule kui võimalik.

- Kaks ringi ühele poole ja kaks ringi teisele poole.

- Seejärel liigu silmadega mõttes mööda diagonaale.

Silmaharjutust tehes pane tähele, et liigutaksid ainult silmi, mitte pead, ja hoia pilku igas asendis vähemalt kaks sekundit.

„Kui silmaharjutustega silmade spasm ei vabane ja nägemine ei taastu, tuleks pöörduda silmaarsti poole,” lisab Vanaküla.

Silmade kõrgus olgu ekraani ülemine serv

Optometrist rõhutab, et kasutatavate ekraanide kaugus silmadest peaks olema ligikaudu ühe käe pikkus. Suuremate ekraanide puhul veelgi kaugemal, sülearvutite puhul jällegi lähemal. Ekraan ei tohi olla liiga kõrgel ega otsevaatamise kõrgusel. „Silmade töö koondub allapoole märksa lihtsamalt kui otse ette. Reegel ongi, et silmade kõrgus on ekraani ülemine serv.”

Abi sinise valguse eest kaitsvatest prillidest

Mitmed arvutiga töötavad inimesed leiavad silmadele leevendust sinist valgust blokeerivatest prilliklaasidest. Seesugused prilliklaasid näevad välja nagu tavalised läbipaistvad prilliklaasid, ent aitavad neutraliseerida LCD- ja LED-ekraanidelt kiirgavat sinist valgust. Optometrist selgitab, et sinine valgus on nähtava valguse osa, mida leiab nii looduses kui ka kunstlikes valgusallikates, nagu digiekraanid ja fluorestseeriv valgus. Selline valgus kiirgub tugevalt silma sisse, väsitab silmi ja võib kahjustada võrkkesta.

„Pooled patsiendid, kellel on tundlikud silmad ja esinevad kaebused, ütlevad, et sinist valgust blokeerivad klaasid on kõvasti nende elukvaliteeti parandanud. Ülejäänud pool, kelle silmad pigem pole tundlikud, ei tunne ka otsest mõju,” räägib Hanna-Maria Vanaküla ja julgustab tundlike silmade korral proovima sinise valguse eest kaitsvaid prille.