Autor: Tauri Tallermaa • 12. november 2020

Kuidas paremini keskenduda?

Keegi ei suuda kogu aeg keskendunud olla. Sellega tuleb lihtsalt leppida, et aju loomulik olek on pigem uitamine, mõtisklemine, molutamine. Mis ei tähenda seda, et samal ajal aju ei töötaks või tähelepanu poleks võimeline ohule reageerima.

Mälukoolitaja Tauri Tallermaa
Autor: Raul Mee

Aga neile, kelle peas käib pidev virvarr, mis takistab tegemast seda, mida tegelikult teha tahaks – näiteks magama jääda, raamatut lugeda või aruannet koostada – on mul viis soovitust.

1. Mida selgem on eesmärk või karjuvam on vajadus, seda kergem on ennast kokku võtta

Tihti öeldakse, et inimene pole loomult laisk, vaid tema eesmärk on hetkel lihtsalt jõuetu. Ehk teisisõnu: kui me ei viitsi pingutada, siis järelikult pole põhjust pingutada. Aga kui mingi tähtaeg on kahe tunni pärast, siis pole enam kuskile põgeneda ja me lülitame välja kõik enda käeulatusse jäävad segajad (telefonid, teleri jms), võtame end kokku ja suudame keskenduda küll. Kuni vähegi võimalik, me seda ei tee, sest ajule meeldib olla jõudeolekus ja lasta mõtetel uidata.

Soovitus: püstita endale selge eesmärk ja tekita pakilisus.

2. Teadvusta endale, mis sind segab, et saaksid ärritajad kas kõrvaldada või neid ignoreerida

On välimisi ja sisemisi segajaid. Esimesteks on näiteks müra, temperatuur, valgus ja üldiselt on meil nendega lihtsam hakkama saada. Hoopis raskem on vabaneda sisemistest segajatest. Selleks tuleb kõigepealt endale teadvustada nende olemasolu ja kõige hullem sisemine segaja, mis ei lase hetkele keskenduda, on teadmatus.

Tänapäeva tehnoloogia lubab meil olla kõigiga kogu aeg ühenduses ehk teisisõnu selleks, et segada, ei pea inimene füüsiliselt enam meie juurde tulema. See on seotud aju ehitusega: aju otsmikusagara sees on tasukeskus, mis premeerib dopamiiniga, kui me midagi teada saame. Kui dopamiin tekitab rahulolutunde, siis selle puudus ehk teadmatus muudab rahutuks. Sellepärast tahakski kogu aeg visata pilku telefoni peale, kas keegi on kirjutanud ja mis ta on kirjutanud või kas keegi on laikinud ja mida ta on laikinud.

Soovitus: ära lase end millelgi ega kellelgi segada.

3. Tee rohkem pause

Inimene suudab ühele teemale katkematult keskenduda maksimaalselt 15 minutit. Seetõttu on hästi oluline teha pause. Kuigi esmapilgul tundub ehk vastuoluline, et pidev pauside tegemine soodustab keskendumist, siis tegelikult aitavad pausid keskendumisvõimet just taastada. Esialgu piisab ka lühikesest pausist, mis viiks mõtted korraks kõrvale. Kuid tavaliselt tuleb meil keskenduda laua taga istudes ehk passiivses asendis ja kui keha ei suuda enam aju korralikult energiaga varustada, muutub ka mõtlemine vaevaliseks. Seepärast tuleb ka füüsilisi pause teha ehk vahepeal end liigutada, et paraneks keha võime energiat toota.

Soovitus: väike paus iga 15 minuti tagant, pikem paus hiljemalt igas tunnis.

4. Ära tee mitut asja korraga

Inimese aju pole loodud rööprähklemiseks, seega mitut asja korraga tehes pole võimalik neile piisavalt keskenduda. Ka autojuhtimine on rööprähklemine, aga kui rooli, käigukangi ja piduritega tegelemine on juba lihasmällu salvestatud ehk automaatne, siis võite samal ajal rahulikult kaassõitjaga rääkida. Aga ainult senikaua, kuni liikluses kõik ohutult toimub. Ohu korral lülitub teie aju ellujäämisrežiimile ja lobiseda pole enam võimalik.

Või kui olete näiteks seltskonnas ja järsku mainib keegi teie nime, siis seda te miskipärast märkate. See tähendab, et alateadvus töötab kogu aeg ja aju suudab teile anda vajalikul hetkel signaale, et suudaksite end võimalike ohtude eest kaitsta.

Soovitus: keskendu ainult ühele, kõige olulisemale tegevusele.

5. Kui päevas on üle viie kohustuse, kirjutage need üles.

Hoia märkmik pidevalt lähedal, siis saad pähe tulnud mõtte kohe üles märkida ja ajul pole vaja seda enam sulle pidevalt meelde tuletada. Kui oled ajult kohustuse miskit pingsalt meeles hoida vähemaks võtnud, saab ta rahulikumalt keskenduda olulisele. Ülesannete nimekirja võiks teha siis, kui päevas on üle viie kohustuse, sest siis hakkab nende meelespidamine aju juba liigselt koormama. Kes kirjutab oma kohustused arvutisse, kes toksib telefoni. Aju seisukohalt on kõige efektiivsem viis ikkagi vana hea paber ja pliiats. Seda eelkõige sellepärast, et see on kõige tüütum. Mida rohkem vaeva, seda paremini meelde jääb.

Soovitus: nimekiri aitab, aga ainult siis, kui see on olemas.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700