Autor: Kaire Piirsalu-Kivihall • 6. november 2020

Kus lõpeb pühendumus ja algab töösõltuvus?

On üldiselt teada, et meil on vaja tööst välja lülituda, et saaksime koguda uut energiat ja jõudu. Samas on tööandjate jaoks tähtis, et inimesed oleksid pühendunud ja motiveeritud. Sellised töötajad on paljude uuringute põhjal loovamad, tulemuslikumad ja paremad probleemide lahendajad.

Autor: Unsplash

Ka töötaja jaoks on pühendumise seisund positiivne – see annab hea enesetunde tehtud tööst, professionaalse eneseusu ning toob tõenäoliselt kaasa ka kolleegide, klientide ja juhi tunnustuse.

Tänapäeva ühiskonnas pälvib palju töötamine tunnustust ja heakskiitu. Töönarkomaania on pea ainus sõltuvus, millele ei järgne ühiskondlik hukkamõist. Vastupidi – seda võidakse premeerida boonuste, aukirjade ja ametikõrgendustega. Erinevate hinnangute põhjal võib töösõltlane olla iga kümnes töötaja.

Kui pereliige või inimene ise vabal ajal pidevalt tööasjadele mõtleb, rohkem töötab kui näiteks kolleegid, siis kuidas mõista, kas tegu on pühendunud töötajaga, kelle motivatsioon on suur, või hoopis töösõltlasega?

Esiteks tasuks jälgida, kas tegu on positiivsete mõtetega või keerlevad peas probleemid ja tegemist vajavad ülesanded. Kui inimene mõtleb positiivsetest asjadest töös, näiteks õnnestumistest, toredatest kohtumistest vms, siis see võib tema heaolu kasvatada. Ka võivad tulla vabal ajal pähe lahendused tööasjadele ning edasine tegevuskava, mis omakorda vabastab meele nende peale mõtlemisest. Negatiivsete või pingeliste mõtete keerlemine peas aga tekitab stressi ja viib läbipõlemiseni.

Kui töömõtted ei lase uinuda, siis on see kindel märk, et midagi tuleb mõtteviisis ja töös muuta.

Kui inimene on pere või sõpradega eemalolev, ta mõtted viibivad pidevalt töö juures, ta loeb e-posti ka nädalavahetusel ja pühade ajal, siis on tõenäoline, et tegemist ei ole pühendumise, vaid töösõltuvusega. Pühendunud inimene suudab mõtted tööst lahti lasta, töösõltlane ei suuda.

Töösõltlane tunneb ärevust või süümepiinu, kui ta on tööst eemal või ei asu kohe midagi vajalikku tegema. Töösõltuvus on seotud vajadusega vähendada negatiivsete tunnete tundmist või saavutada positiivseid tundeid, mida võib saada töö abil, näiteks tunnustust ja tähelepanu.

Kõigil meil on kiireid päevi ja perioode, samuti aegu, kus töös kuhjub rohkem probleeme kui õnnestumisi. See ei tee meid veel töösõltlasteks. Kui liigne töötamine kestab pikemat aega – sageli juba aastaid – ja toob kaasa pigem pingeid kui entusiasmi, tuleb siiski olukorda tähelepanelikult analüüsida.

Nii nagu iga sõltuvuse puhul, on esimeseks sammuks probleemi tunnistamine. Töösõltuvusest vabanemise jaoks on oluline seada endale kindlad piirid ja nendest kinni hoida. Näiteks õhtul kodus ning nädalavahetustel töökirju mitte lugeda ja telefonile mitte vastata. Tuleb leida endale tegevusi, mis võimaldaksid tähelepanu jäägitult keskenduda ega laseks mõtetel tööasjadele minna. Näiteks sobivad selleks hästi sportlikud või meeskonnamängud, aga ka muud hobid, nagu fotograafia, kokandus jne. Tööst väljalülitamiseks tuleb aega planeerida ja seda eriti siis, kui on kiired ajad. Kindlasti ei tohiks ignoreerida keha vajadust puhata ja ennast kohvi, suhkru või energiajookide abil aktiivsena hoida, sest see laastab juba niigi väsinud närvisüsteemi.

Tööandjana võib ju töösõltuvusest kasugi saada – kui inimene teeb pidevalt enam kui vaja ning tema peale võib jätta erinevaid kohustusi, teades, et ta need täidab. Tegelikult aga toob töösõltuvuse soosimine organisatsioonis aja jooksul kaasa mitmeid negatiivseid ja majanduslikult kahjulikke tagajärgi, näiteks tööõnnetuste kasv, absentism, tööjõu voolavus ning vähenenud tootlikkus. Seega tasub panustada tööheaolu toetavasse keskkonda ja kultuuri, aga vältida töösõltuvuse julgustamist. Oluline roll on siin juhtidel, kes peaksid juhtima isikliku eeskujuga ja hoidma piire töö ning vaba aja vahel.

Töösõltuvus kahekordistab depressiooni ja ärevushäirete riski ning toob kaasa mitmeid terviseprobleeme, näiteks pea- ja maovalu, südame- ja veresoonkonna haiguste risk jt. Seetõttu ei tohiks kindlasti liigsele töötamisele hoogu juurde anda.

Ka pühendunud töötaja jaoks on oluline hoida piire töö ja muu elu vahel, sest aju vajab töömõtetest puhkust ka siis, kui need on positiivsed. Kui aga tööind ja professionaalne enesehinnang on suur, siis ei ole muretsemiseks põhjust, kui mõni hea töömõte õhtusel jooksuringil pähe tuleb.

Allikas: tööheaolu.ee

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700