Autor: Evely Gorobinski • 9. november 2020

Puhtus väärtuspakkumises

Puhtus – usun, et see sõna on meie kõigi mõtetes ja juttudes esinenud sel aastal märksa rohkem kordi kui kunagi varem. Kas õhk on puhas, kas ruum on puhas, kas see pind on puhas, kas mu käed on puhtad?

SOL Balticsi personali- ja kvaliteedijuht Evely Gorobinski

Puhtus tähendab minu jaoks tervist. Kui me räägime, et tervis ja ohutus on pugenud tööandjate väärtuspakkumistesse, siis minu jaoks on seal kanda kinnitamas ka puhtus.

Kui me vaatleme töökeskkonda ja katsume üles leida aspektid, mis seal inimesi mõjutavad, võime seda teha viie faktori abil. Iga faktor on aga üht- või teistpidi seotud puhtusega.

Füüsikaline faktor tähendab, et töökoht või ruum on korrastatud, puhas tolmust, prahist, mürast, vibratsioonist. Töötajatel puudub võimalus ennast füüsiliselt vigastada, kukkuda, komistada, libiseda, saada müra- või vibratsioonikahjustust. Töötajad hingavad sisse puhast õhku, mis annab parema võimaluse keskendunult tööd teha. Korras ruum toetab heaolutunnet.

Keemiline faktor tähendab, et töökoht või ruum on puhas (liigsetest) kemikaalidest. Kevadine koroonaviiruse puhang tõi selle faktori tähtsuse eriti teravalt esile. Viiruse eemaldamiseks hakati kasutama ohtralt kemikaale, mõtlemata, kuidas see võib inimese tervisele mõjuda. Ülemäärase desinfitseerimisega tekitati n-ö võltsturvatunne. Üldjuhul piisab pindade puhastamiseks vaid puhtast mikrokiudlapist ja veest.

Füsioloogiline faktor tähendab, et inimene kasutab ainult talle sobivaid asendeid, liigutusi ja koormusi. Samuti väldib pikalt sundasendis töötamist ja kasutab vajadusel keha toetavaid abivahendeid (toed, vööd jms).

Bioloogiline faktor tähendab, et ümbritsev keskkond on puhas viirustest ja bakteritest ning välditakse kokkupuudet neid kandvate pindade, putukate ja muuga. Koroonakevad on toonud selle ohuteguri kõikide inimeste teadvusesse ja see mõjutab meid rohkem kui kunagi varem. Maailm otsib võimalusi, kuidas selle viirusega koos rahumeelselt elada ja tööelu korraldada.

Psühhosotsiaalne faktor tähendab, et meil on puhtad ja selged suhted, mõtted, tunded ja puhas töörõõm. Vaimne tervis on olnud viimastel aastatel aina enam tähelepanu saanud valdkond töötervishoius ja seda õigustatult. Muutused töö iseloomus ja igapäevaelus ning ärevaks tegevad teated ühiskonnas mõjutavad inimesi ja nende vaimset tasakaalu.

Mida näitavad uuringud?

Norras tehtud uuringu tulemused kinnitavad, et seos õhu puhtuse ja terviseprobleemide ning tööruumide puhastuse ja kontoritöötajate töö tulemuslikkuse vahel on selgelt olemas. Seda uuringut tunnustati 2006. aastal Norra keskkonnateo auhinnaga.

Uuring tehti 120 organisatsioonis ja sihtgruppi kuulusid kontoritöötajaid, kes osalesid uuringus pimetesti meetodil ehk nad ei teadnud, et nad töötavad testitavas kontoris. 50 kontori töötajad kuulusid kontrollgruppi. Uuringu käigus rakendati tulemuspõhist koristuskontseptsiooni, kontrolliti puhastuse taset INSTA 800 standardi alusel, mõõdeti regulaarselt õhukvaliteeti, kasutati erinevaid küsitlusi, viidi läbi psühholoogilisi teste keskendumise hindamiseks ja analüüsiti töötajate haigestumisi.

Uuringu tulemused olid kõnekad. Kontorites, kus oli puhas õhk ja mida koristati vajaduspõhiselt, vähenes töötajate haigestumine 40%. Tolmutase nendes ruumides langes 32%, seejuures kasutati 46% vähem kemikaale ning tekkis 86% vähem plastjäätmeid. Kulud kokku vähenesid aga isegi 29%.

Kümme aastat varem Hollandis tehtud uuring aga kinnitas, et puhtas töökeskkonnas töötades tõusis töötajate töö tulemuslikkus 3–6%.

Kui töötaja küsib, mida teeb minu tööandja, et hoida minu tervist, või mida teen mina ise, et hoida tööd tehes oma tervist, peaks iga tööandja endalt küsima, kuidas me saame oma töötajate tervist hoida. Vastus peitub ohutuskultuuris ja mõlema poole teadlikkuses. Või äkki hoopis puhtusekultuuris?

Artikkel on ilmunud Äripäeva juhiabi teabevaras.

Juhiabi teabevara annab lahendused igapäevases bürootöös kerkivatele küsimustele. Sinu käsutuses on info hea keelekasutuse, töökeskkonna korralduse ning personalitöö ja raamatupidamise kohta. Oma teadmisi ja kogemusi jagavad juhiabi valdkonna parimad asjatundjad. Leiad ka palju vajalikke praktilisi näidiseid ja dokumendivorme, mida saab salvestada, kohandada ja kohe kasutada.

Juhiabi teabevara peatoimetaja on Äripäeva värbamis- ja turundusspetsialist Sigrid Veskioja.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700